Kas erakondade raamatupidamine peaks internetis olema täielikult kättesaadav?

Raamatupidamine. Foto on illustratiivne.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Kui president Kersti Kaljulaid leiab, et erakondade raamatupidamine peaks olema tervenisti avalik, siis suurem osa erakondadest on seda meelt, et kõik, mis vajalik, on juba niigi kättesaadav ning konfidentsiaalne info ei peaks jõudma avalikkuseni.

Kersti Kaljulaid

FOTO: Eero Vabamägi

Kaljulaid ütles möödunud nädalal intervjuus Sakalale, et tema hinnangul võiks erakondade raamatupidamine olla internetis kõigile kättesaadav, sest avalikkusel on õigus teada, millised ressursid on otsuste taga.

«Hästi oluline on olla poliitilises protsessis avameelne ning kõik ausalt ära rääkida, nagu tegi Agu Sihvka. Teist teed pole,» rääkis Kaljulaid. 

«Kodanikud ei saa usaldada jõude, kelle puhul pole kindlust, kas neist ikka on kõik teada. Avalikkusel on õigus teada, millised argumendid ja ressursid on otsuste taga.»

Erakonnaseaduse järgi tuleb erakondadel Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile (ERJK) esitada kord kvartalis aruanne, kus on kirjas kõik kulud ja tulud. Tulud ehk liikmemaksud, riigitoetus, annetused, tulu erakonna varalt ning laenud avalikustatakse komisjoni kodulehel nimeliselt.

Kulud, mille hulka kuuluvad poliitilise tegevuse kulud, tööjõukulud ja majandamiskulud, on avalikud vaid numbriliselt – koondsummad on ERJK lehelt leitavad, kuid lahtikirjutus puudub ning neid saab praegu kontrollida vaid komisjon. Seejuures poliitilise tegevuse kulud esitatakse liigendatuna reklaami-, suhtekorraldus-, publikatsioonide, avalike ürituste ja muude poliitiliste kulude lõikes ning reklaamikulud tuleb omakorda jagada tele-, raadio-, interneti-, väli-, ajakirjandusreklaami ja reklaamtrükiste kuludeks.

Avalikustamine pole nõutud

Ardo Ojasalu

FOTO: Peeter Langovits

ERJK esimees Ardo Ojasalu märkis, et kehtivast raamatupidamise seadusest lähtuvalt ei ole erakondade raamatupidamise avalikustamine nõutud.

Ojasalu sõnul on erakond seaduse mõttes nagu iga teine mittetulundusühing, kellel on oma raamatupidamine ja õigus seda pidada vastavalt seadusele. 

«Raamatupidamise seaduses ei ole seal mitte kuskil mingit avalikustamise nõuet sees,» ütles ta. «Eeldatakse, et iga raamatupidamiskohustuslane omab teatud ulatuses ärisaladust või oma tegevusega seotud konfidentsiaalset informatsiooni ja seda niimoodi täismahus avalikustada ei ole otstarbekas.»

Ojasalu märkis, et ERJK pole teinud ettepanekut seaduse muutmiseks, et erakondade raamatupidamine avalikustada. «See on üsnagi radikaalne ettepanek,» sõnas ta. 

Ojasalu sõnul peaks selles osas seisukoha kujundama eelkõige erinevad riigikogu fraktsioonid. «Selle seadusemuudatuse saab initsieerida kas valitsuse poolt keegi või riigikogu,» lisas ta. «Justiitsministeeriumis on erakonnaseaduse muudatused tööplaani võetud, aga praeguses seisus täieliku avalikustamise teemat ei ole ministeerium käsitlenud.»

Avalikkus – parim järelevalve 

Vabaerakonna tegevjuhi Märt Meesaku sõnul seisab Vabaerakond avalikustamise ja läbipaistvuse poolt ning on seda seisukohta jaganud oma sünnist saadik.

«Kaasasime vahendeid ka riigikogu valimistel oma toetajatelt ja aruannetes on need toetused senimaani näha. Selline läbipaistev aruandlus, kus rahade päritolu ja kulud kergesti valijale tuvastatavad, on vajalik.»

Märt Meesak / Jaanus Lensment

FOTO: JAANUS LENSMENT/POSTIMEES/

Meesak leiab, et parim järelevalve on avalikkus. «Erakondade kui poliitilise avaliku võimu teostajate tegemised on arusaadavalt avalikkuse huviorbiidis ja seega on vaja need hoida ka võimalikult avalikud.»

Ta tõi välja, et erakondade võlgadele, majandamisoskustele ja raha saamise allikatele koonduv avalikkuse tähelepanu on üks lüke eneseregulatsiooni suunas. 

«Niikaua kui avalikkuses võlgu tehtud ja üle oma võimete tehtud kampaaniaid hukka ei mõisteta, seni ka muutusi erakondade majandamistes näha ei ole,» sõnas ta.

«Kui ikka erakond ei ole saanud oma erakonna majandamisega hakkama, siis kust tuleb usk, et seda riigi eelarvetes majandades osatakse,» küsis Meesak ja lisas, et avalikkuse suurema tähelepanu all tuleks selline vastuoluline käitumismuster rohkem esile.

Jaak Aab

FOTO: Eero Vabamägi

Keskerakonna peasekretär Jaak Aab leiab, et erakondade raamatupidamine on viimaste aastate jooksul muutunud oluliselt avatumaks. Aab ütles, et valdav osa andmetest on koondatud ERJK veebilehele ja sealt on tema hinnangul informatsiooni üsna mugav leida.

«Hetkel tuleneb avalikustatud kulude jaotus ning ulatus ette nähtud reeglitest,» sõnas Aab. 

«Reegleid võib loomulikult alati muuta, kuid erakonnad peavad ennekõike tegelema poliitikaga ja ei saa muutuda raamatupidamise büroodeks, seega pole ka ülereguleerimine mõistlik.»

Aab lisas, et igal juhul on Keskerakond valmis võimalike muudatuste üle arutama.

Kõik juba niigi avalik? 

Jürgen Ligi

FOTO: Toni Läänsalu

Reformierakonna aseesimees Jürgen Ligi ütles, et ei mõista, miks on vaja erakondade usaldusväärsust seada kahtluse alla olukorras, kus tulud ja kulud on juba avalikud.

«Mina hindan vabariigi presidendi usaldusväärsust tema sõnade ja tegude põhjal ega soovi uurida ta ametlikku ega isiklikku raamatupidamist,» ütles Ligi.

 «Ootaksin, et erakondadegi usaldusväärsust hinnataks sõnade ja tegude järgi, kus raamatupidamine on vaid tehniline taust, mitte müstifikatsioon.»

Ka IRLi peasekretär Kert Karus usub, et ERJK lehel on aruandlus huvilistele piisaval määral kättesaadav. 

Kert Karus / Marianne Loorents

FOTO: Marianne Loorents / Virumaa Teataja / Scanpix

«Lisaks auditeerivad erakondade raamatupidamist vannutatud audiitorid, kes kontrollivad andmete õigsust ja vastavust ning auditeeritud majandusaasta aruanded on samuti avalikult kättesaadavad,» sõnas ta ja lisas, et viimane on väga detailne.

«See maht erakonna rahaasjades, mis on avalik, on piisav – tagatud on läbipaistvuse nõue.» 

Küsimusele, miks ei võiks ka olla erakondade kulud nimeliselt lahti kirjutatud, vastas Karus, et reeglina on näiteks töölepingud tööandja ja töölevõtja vaheline asi ning samamoodi on konfidentsiaalne see, mis puudutab erakonna partnereid.

«Ükski erakond ei taha, et tuleks avalikuks see, kes on konkreetse erakonna koostööpartnerid. See on elementaarne, et sellised asjad ei pea olema avalikud,» rääkis ta.

Martin Helme / Toomas Tatar

FOTO: Toomas Tatar / Õhtuleht

EKRE aseesimees Martin Helme ütles, et ei pea õigeks kogu raamatupidamist jooksvalt avalikustada. Ka Helme rõhutas, et raamatupidamist kontrollib nii ERJK, audiitor kui ka erakonna revisjon ning samuti on majandusaasta aruanded kõigile kättesaadavad.

«Me ei avalikusta ju näiteks ka ministeeriumite raamatupidamisi,» sõnas ta.

Helme sõnul on raamatupidamises terve hulk tundlikke andmeid, näiteks töötajate palgad ning kulu ühele või teisele poliitilisele tegevusele.

«Ma ei soovi, et konkurendid näeks näiteks seda, kui suure ettemaksu oleme teinud kohalike valimiste jaoks ühes või teises linnas reklaamipindade jaoks – see on puhas taktikaline info, mis näitab kus ja kui suurelt me kavatseme lööma minna,» põhjendas ta.

Kristen Kanarik / sotsdem.ee

FOTO: www.sotsdem.ee

SDE peasekretär Kristen Kanarik kinnitas, et on Kaljulaidiga «absoluutselt nõus», et

poliitilises protsessis on avameelsus oluline, kuid ka tema hinnangul on erakondade raamatupidamine juba praegu avalik ning selle üle toimub tema hinnangul juba praegu piisav avalik järelevalve.

Küll aga on Kanariku hinnangul võimalik olemasolevat süsteemi parandada.

Süsteemi on plaanis parandada

Süsteemi parandamise on endale eesmärgiks võtnud ka praegune koalitsioon, tuues koalitsioonileppesse sisse punkti, mille kohaselt tuleb suurendada erakondade rahastamise läbipaistvust ja tugevdada järelevalvet.

Peaministri büroo juhataja Tanel Kiik teatas, et vastavalt valitsusliidu tegevuskavale esitab justiitsminister 2017. aasta maikuuks ettepanekud seaduse muudatusteks erakondade rahastamise läbipaistvuse, kampaania piirangute ja järelevalve suurendamiseks. 

Justiitsministeeriumilt ei õnnestunud Postimehel loo avaldamise ajaks plaanitavate muudatuste täpsustamise osas kommentaari saada.

Tagasi üles