Briti ülemkohtu teisipäevane otsus, et valitsus peab Euroopa Liidust lahkumise (Brexit) läbirääkimiste algatamiseks taotlema parlamendi heakskiitu, muudab kõnelused valitsuse jaoks keerulisemaks, leiab valitsuse eriesindaja Euroopa Liidu institutsioonide juures Matti Maasikas.
«See muudab Briti valitsusele nende läbirääkimiste pidamise keerulisemaks,» ütles Maasikas teisipäeval BNSile, viidates, et tõenäoliselt peab Ühendkuningriigi peaminister Theresa May hakkama sageli parlamendis käima läbirääkimiste käigust aru andmas.
«See intensiivistab poliitilist debatti Ühendkuningriigis. Mis nüüd hakkab juhtuma, on see, et parlamendiliikmed ja erakonnad hakkavad tegema täiendusi [EList lahkumise] otsusele, nad tahavad igal juhul seda mõjutada,» rääkis valitsuse eriesindaja.
Ülemkohtu teisipäevane otsus võib tõstatada ka teise rahvahääletuse korraldamise teema, lisas Maasikas. «Otsus võib tekitada debati teisest referendumist – kas [Euroopa Liiduga peetud lahkumisläbirääkimiste] lõplik tulemus pannakse parlamendi poolt samamoodi rahvahääletusele,» lisas Euroopa Liidu teemade ekspert. «Ja sealt tuleb ka õiguslik arutelu selle üle, kas [Euroopa Liidust lahkumist sätestava] artikli 50 saab tagasi võtta, kui see on korra käivitatud.»
Maasikas juhtis ka tähelepanu Briti ülemkohtu otsuse aspektile, mille kohaselt ei ole Šotimaa, Walesi ja Põhja-Iirimaa parlamentidel lahkumise käivitamisel sõnaõigust. «See muudab kindlasti Briti sisemist dünaamikat,» usub Maasikas. «Praegu on veel väga lahti see, kuidas reageerivad Šotimaa ja Põhja-Iirimaa. Eriti olukorras, kus Põhja-Iirimaal tulevad uued valimised,» märkis eriesindaja.
Suurbritannia ja Põhja-Iirimaa Ühendkuningriigi ülemkohus otsustas teisipäeval, et valitsus ei saa käivitada Euroopa Liidust väljumise protsessi ilma parlamendi heakskiiduta. Ülemkohus võttis häältega 8 : 3 vastu otsuse, mille järgi peab aluslepingu artikkel 50 käivitamiseks toimuma parlamendihääletus.