Arnold Rüütel: Konstantin Päts väärib monumenti (5)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arnold Rüütel.
Arnold Rüütel. Foto: Ardi Truija / Pärnu Postimees

President Arnold Rüütli sõnul väärib iseseisva Eesti riigi loomise üks peaarhitekt Konstantin Päts monumenti tema mälestuse jäädvustamiseks.

Rüütel ütles Postimehele, et Konstantin Pätsile ausamba püstitamise küsimus on ka varem korduvalt päevakorras olnud ning samal ajal on ka palju arutletud tema eluloo üle.

«Ühtepidi tuleb nõustuda sellega, et ta tegi väga palju ära iseseisva Eesti riigi loomiseks, selles pole mingit kahtlust. Samas oli niinimetatud vaikiva ajastu kehtestamine 1934. aastal see samm tema elus, mis püstitab palju küsimusi tema käitumise kohta. Samuti on mõistetamatu tema käitumine  enne Teise maailmasõja puhkemist,» rääkis Rüütel.

Rüütel meenutas, et kui aastal 1987 arutati väga kitsas ringis Eesti taasiseseisvumise võimalusi, palus ta juristidel täpsustada Konstantin Pätsi elulooga seonduvat. Rüütli sõnul jõudis ta koos oma abilistega tutvuda enam kui 140 õigusaktiga, mis kandsid Konstantin Pätsi allkirja  ja mis sisuliselt aitasid kaas iseseisva Eesti riigi demonteerimisele enne Vene baaside loomist.

Rüütli sõnul tuleb anda endale aru, , et tolleaegne poliitiline olukord oli erakordselt keeruline. Ta tõdes, et suurriikide ambitsioonidele vastu astumiseks ei õnnestunud ühisrinde loomine, ei Balti riikide ühisrinde loomine, ega ka Soome ja Poola kaasamine sellesse koalitsiooni.

«Ettekujutus, et järeleandmine suurriikidele aitab säästa meie rahvast ei osutunud tõeks. Seda on ajalugu näidanud,» lausus president Arnold Rüütel.

President Kersti Kaljulaid ütles laupäeval Sakalas ilmunud intervjuus, et ei poolda Eesti esimesele presidendile Konstantin Pätsile monumendi püstitamist ning peab õigemaks kõigi riigi asutajate pärandi jäädvustamist ühise mälestusmärgiga.

Kaljulaid märkis, et see, kuidas poliitikud pidasid 1920. ja 1930. aastatel õigeks rahvast informeerida, erineb suuresti sellest, kuidas tänapäeval on õpitud väärtustama vaba mõttevahetust ning vaba ajakirjandust. Ühtlasi andis ta mõista, et peab Eesti iseseisvuse omaaegses kadumises osaliselt vastutavaks Konstantin Pätsi ja Johan Laidoneri, kelle initsiatiivil kehtestati 1934. aastal jõuga autoritaarne riigikord.

Mitmed muinsuskaitsjad eesotsas liikumise kunagise juhi Trivimi Vellistega on teinud ettepaneku panna Pätsi monument püsti Tallinna Toompea lossi kõrval asuvasse Kuberneri aeda. Idee kohaselt võiks taiese pidulik avamine aset leida järgmise aasta algul, mil vabariigi asutamisest möödub 100 aastat.

Ehkki mõte on pälvinud Pätsi vastuolulise tegevuse tõttu juba varemgi mitmelt poolt kriitikat, pole ükski Eesti kõrgematest juhtidest seni oma eitavat seisukohta Kaljulaidiga samaväärselt väljendanud.

Kommentaarid (5)
Copy
Tagasi üles