Maanteeamet: vaidlus Nordeconiga ei puuduta teisi ehituslepinguid
26. jaanuar 2017, 11:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maanteeameti sõnul ei puuduta kohtuvaidlus Nordeconiga ja selles siiani langetatud kohtuotsused mingil moel teisi ameti poolt ehitusfirmadega sõlmitud teede-ehituse lepinguid, Nordeconi sõnul tuleneb kohtuotsustest, et amet on pika perioodi jooksul võtnud vastu vale metoodikaga ehitatud teid.
Nordecon pöördus esmaspäeval riigikohtusse vaidluses maanteeametiga Aruvalla-Kose lõigu laiendamisel tekkinud 4,2 miljoni euro suuruse nõude üle.
Tegemist on Nordeconi hagiga riigi vastu seoses maanteeameti 2012. aasta otsusega keelata Aruvalla-Kose teelõigu ehitusel filtratsiooni mõõtmine niinimetatud Sojuzdornii meetodil. Nordecon nõuab riigil 4,2 miljonit eurot hüvitist, kuna pidi suure osa juba paigaldatud liivakihist üles kaevama.
Seni seisukoha võtnud kohtuinstantside otsustest tuleneb Nordeconi hinnangul, nagu oleks maanteeamet rakendanud kuni 2012. aastani seadusevastast tava ja tellinud ning võtnud üle Eesti vastu mittefiltreeruvaid teid, kuna neid ehitati Nordeconi sõnul samuti Sojuzdornii meetodi alusel.
«Vaidlus on praeguseks läbinud kolm erinevat astet: FIDIC Vaidluste Lahendamise Komisjoni, Harju Maakohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu astme. Kõigis kolmes astmes on leitud, et Nordeconi nõue ei ole põhjendatud. Praeguseks ei ole riigikohus kassatsioonkaebust menetlusse võtnud,» ütles maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk BNS-ile.
«Küll aga peame nentima, et Nordeconi avaldatud seisukohad on meelevaldsed ja põhjendamatud. Nii maakohus kui ringkonnakohus on leidnud, et kui Sojuzdornii meetodiga ei ole võimalik saavutada lepingule vastavat töö tulemust, ei õigusta ka meetodi varasem kasutamine selle kasutamise jätkamist. Kuna nimetatud tava on vastuolus projekteerimisnormidega, ei ole selle rakendamine lepingu täitmisel lubatav. Ringkonnakohus on tuvastanud, et tööprogramm ei mõjuta lepingu sisu. Ei maakohus ega ringkonnakohus ei tuvastanud maanteeameti pahauskset käitumist,» märkis Sirk.
Vaidlus Nordeconiga ei puuduta tema sõnul teisi maanteeameti poolt sõlmitud lepinguid.
«Kohus jättis tähelepanuta terve rea fakte, mille me välja tõime, muuhulgas ka hea usu põhimõtte. Reegleid muuta poole pealt pole heauskne,» ütles Nordeconi juhatuse liige Jaano Vink BNS-ile.
«Sisuliselt kohus ütleb, et meie nõue on alusetu, kuna nii [Sojuzdornii meetodi alusel] ehitatud teed pole seaduslikud. Kui tõesti on nii, et 15 aastat on ehitatud ebaseaduslikult, võib kaasneda see, et tagasi küsitakse muuhulgas ka abirahad,» märkis Vink.
Nordeconi hinnangul võib maanteeametil tekkida edaspidi kohustus maksta tagasi teede-ehituseks kasutatud Euroopa Liidu (EL) Ühtekuuluvusfondi rahalised vahendid.
«Vaidluse lõpplahendil saab seetõttu olema laiem tähendus ja riigikohtu seisukohad vaidlusalustes küsimustes võivad kujuneda olulisteks,» teatas ettevõte teisipäeval börsile.
Postimees kirjutas septembri lõpus, et maanteeamet käskis 2012. aastal Tartu maantee Aruvalla-Kose lõigu laiendajal Nordecon suure osa juba paigaldatud liivakihist üles kaevata, ettevõte nõudis siis kohtus tehtud tööde hüvitamist 4,2 miljoniga.
Maanteeameti hinnangul oli liivakiht pandud kõlbmatust materjalist. Jutt käib asfaldi ja killustiku all olevast liivakihist, mis peaks vett teest välja filtreerima. Seal peitub maanteeameti hinnangul ka põhjus, miks Eestis teed lagunevad – dreenkihid on ehitatud nigelast materjalist ega täida oma otstarvet.
Teede kehva olukorra tõttu kehtestas maanteeamet ka 2012. aasta algul karmima katsemetoodika, millega mõõta, kui kiiresti vesi liivakihi läbib. Umbes pool aastat varem oli aga Nordecon dreenkihi paigaldamisega juba alustanud. Ettevõtte juhatuse liige Erkki Suurorg rääkis, et veel 2011. aasta lõpus tellis maanteeamet samal teelõigul vanal meetodil mõõtmise ning aktsepteeris seda ka 2012. aasta augustis.
«2011. aastal kehtis pikaaegne ja maanteeametis aktsepteeritud praktika, et teetöödel kasutatavate pinnaste filtratsioonimoodulid määrati kindlaks Sojuzdornii meetodil. Muul meetodil mõõtmist ei pakutudki. Seetõttu kooskõlastas maanteeameti määratud insener tööprogrammi, mis nägi ette Sojuzdornii meetodi kasutamise ka Aruvalla-Kose teelõigul. Nordeconi jaoks oli tööprogrammi järgimine kohustuslik,» ütles Suurorg.
Septembris Harju maakohtu poolt tehtud otsuse kohaselt ei olnud Nordeconi nõue põhjendatud. Maanteeametit kohtus esindava vandeadvokaadi Raiko Lipstok ütles toona lehele, et peamine vaidlus käib selle üle, kas Nordeconi kasutatud Sojuzdornii meetodiga on üleüldse võimalik täita juba 1999. aastal kehtestatud maanteede projekteerimisnormide nõudeid.
«Harju maakohus on põhjendatult leidnud, et ei ole võimalik täita, mistõttu oli maanteeametil õigus keelata Nordeconil Sojuzdornii meetodi kasutamine. Sealjuures on kohus tuginenud kaalukatele tõenditele, muuhulgas Tallinna Tehnikaülikooli ja Tallinna Tehnikakõrgkooli ekspertarvamustele,» ütles Lipstok.