Juhtkiri: valimiskomisjoni patsiga poltergeist
8. märts 2011, 15:35
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi valimised on Eestis üldiselt sujunud rahulikult, ilma suuremate viperuste ja vahejuhtumiteta, ei saa sama öelda valimistulemustest teavitamise kohta. Juba teised valimised järjest on valimiskomisjoni alt vedanud IT-lahendus, mis sel pühapäeval jättis kogu avalikkuse pooleteiseks tunniks alguses täielikku teadmatusse, hiljem osalisse segadusse.
Ilmselt sõnastas peaminister Andrus Ansip üleeile õhtul tuhandete inimeste etteheite, kui ta ütles, et kord paari aasta jooksul läheb valimiskomisjoni kodulehekülge kogu rahval vaja ja siis see ei tööta. See oli tõepoolest piinlik.
Valimiskomisjoni partner-süsteemiarendaja tarkvarafirma Helmes juhtide katsed süüd enda kaelast juhuse kaela veeretada ei ole kuigi veenvad. Sest tundub väheusutav, et süsteemi tekivad vead iseenesest ja ka paranevad iseenesest. Pealegi peaks olema sellised riskid hinnatud juba eelnevate katsetamiste käigus.
Kes ja kuidas selle teadmatuse tekkimises süüdi on, peavad valimiskomisjon ja Helmes omavahel selgeks vaidlema. Ning loodetavasti tulevad järeldused piisavad, mis välistavad selliste juhtumite kordumise tulevikus, olgu põhjuseks ebaõnn, ühe poole tegemata töö või teise poole esitamata nõudmised.
Valimiskomisjoni juht Heiki Sibul ütles olukorda kommenteerides, et europarlamendi valimistel saadud kogemuse pinnal süsteemi täiustati ja tehti viis varuvarianti, kuid ükski neist ei töötanud. Tulnuks teha kuues, terve mõistuse variant.
Hämmastaval kombel läks valimiskomisjonil isegi pärast valimistulemuste automaatse avaldamise seiskumist veel tund, enne kui suudeti hakata andmeid avalikustama alternatiivsete kanalite – Facebooki ja Twitteri – kaudu. Ning ka siis tehti seda segaselt ja tükati. See on muidugi arusaadav, kui mõista, et selleks ei oldud tõenäoliselt lihtsalt valmis. Selle peale, et asuda kohe kasutama neid kanaleid, mis on ligipääsetavad – see tähendab saata meediale muutuvaid tulemusi vanamoeliselt e-postiga –, ei tulnud valimiskomisjon vist üldse. Ometi oleks see, kui selleks olnuks valmisolek võimaliku tehnilise rikke korral, kõige kiirem ja hõlpsam viis.
Tegijal juhtub, kuigi kaks korda järjest on harva vaid juhus. Tehnika on küll mugav, kuid sisaldab alati inimlikku tegurit, mis tähendab ekslikkust. Seepärast ei saa sellistes olukordades loota üksnes andmebaasi tööle, vaid valmis tuleb olla ka käsitsi andmete edastamiseks. Loodetavasti teeb valimiskomisjon enda jaoks ka selle järelduse.