Presidendivalimiste korra muutmise arutelud said hoo sisse

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiitsminister Urmas Reinsalu.
Justiitsminister Urmas Reinsalu. Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Presidendivalimiste korra muutmist arutav koalitsiooni töögrupp on korra kokku saanud ja esmased lähtekohad edasisteks aruteludeks paika pannud. Nagu arvata oligi, tekitab võimuerakondade vahel erimeelsusi presidendi otsevalimiste küsimus.

Presidendivalimisi puudutavate seadusemuudatuste arutamiseks moodustatud töörühma kuulub igast koalitsioonierakonnast kaks inimest – Keskerakonnast Mailis Reps ja Peeter Ernits, Isamaa ja Res Publica Liidust (IRL) Urmas Reinsalu ja Mart Nutt ning Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast (SDE) Eiki Nestor ja Andres Anvelt.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul valisid kõik erakonnad oma esindajad ise ning eelmisel nädalal saadi esimest korda kokku. «Panime paika kolm lähtekohta, mille pinnalt arutelu järgmisel nädalal jätkub,» märkis Reinsalu. «Esiteks see, et presidendivalimiste kord tuleb lahutada presidendi pädevusest ehk et koalitsioonil ei ole kavas algatada mingisuguseid õiguslikke initsiatiive, et presidendi ülesandeid või pädevusi kuidagi reformida või ümber vaadata,» rääkis Reinsalu. 

Teiseks otsib töörühm lahendust, kuidas vältida selliseid patiseisuga valimisi, nagu sügisel näha võis. Kolmandaks on justiitsministri sõnul oluline küsimus, mis saab valimiskogust peale haldusreformi jõustumist. «Pean siinkohal silmas seda, et kui jääda senise mudeli juurde, siis haldusreformi tulemusena kahaneb valijameeste osakaal märkimisväärselt ehk kui täna on kokku üle 300 valijamehe, siis pärast haldusreformi kukub see arv kahesajale,» selgitas justiitsminister. 

Nimelt on presidendivalimiste kord praegu selline, et kui riigikogu presidenti ära ei vali, koguneb valimiskogu, mis koosneb nii riigikogu liikmetest kui ka kohaliku omavalitsuse volikogude esindajatest. See, kui palju esindajaid saab omavalitsus valimiskogusse saata, sõltub elanike arvust. Haldusreformi jõustumisel jääb uuele Eesti kaardile kolm korda vähem omavalitsusi ning ka valijameeste arv väheneb enam kui saja esindaja võrra. 

Kõike seda jõuab koalitsioon Reinsalu sõnul veel arutada – uuesti saavad töörühma liikmed kokku järgmisel nädalal. «Kui jõuame presidendivalimiste korra muutmises ühistele arusaamadele, siis ütleme selle ka avalikkusele välja,» lubas minister.

Erimeelsused otsevalimiste küsimuses

Küsimusele, kas praegu on laual ka otsevalimiste variant, kostis Reinsalu, et tõepoolest – ühtegi varianti praegu välistada ei saa. «Üks partner toetab väga intensiivselt otsevalimisi, kuid teisel partneril on väga tugevad argumendid otsevalimiste vastu,» sõnas ta.

Teadupärast on sotsiaaldemokraadid otsevalimiste vastu ja Keskerakond jällegi toetab otsevalimisi. «Läbirääkimised on alles alguses, mistõttu ei tahaks ma liiga palju kaarte avada, kuid võin öelda, et mina olen esindanud Keskerakonnas pidevalt seda, et rahvas peab saama presidenti otse valida,» rääkis keskerakondlasest töörühma liige Peeter Ernits.

«Praegu lõhnab asi selle järele, et arutelu läheb peenhäälestuse peale välja ehk kui suur see valimiskogu võiks ikka olla ja nii,» nentis Ernits. «Minule isiklikult see asi ei meeldi, aga nagu ma ütlesin, siis läbirääkimised on alles algusjärgus ja otsuseid veel pole.»

Eiki Nestor (SDE) ütles täna hommikul «Terevisioonis», et otsevalimised on mõistlik riikides, kus on presidendil palju võimu. 

Nestori sõnul on arvamusi praegu väga erinevaid, kuid ilmselt kokkuleppele ikka jõutakse. Ta lisas, et presidendivalimiste küsimus nõuab koostööd kõigi riigikogu fraktsioonide vahel ning ideid on seinast seina kuni reformierakondlase Igor Gräzini mõtteni välja, et presidendi institutsiooni võiks Eestist üldse ära kaotada.

Reinsalu lisas, et kõigepealt peavad kolm partnerit omavahel kokkuleppele jõudma ning seejärel tuleb tõenäoliselt kaaluda põhiseaduse muutmist. Töörühma ideedest saab ministri sõnul lähemalt rääkida lähikuudel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles