Titanicu pisipoisi saladus lahenes ligi 100 aastat hiljem (1)
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
30. jaanuar 2017, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laevafirma White Star Line liinilaev Titanic uppus oma esmareisil 14. – 15. aprillil 1912. Atlandi ookeani põhjaosas Kanada Halifaxi lähedal.
Pardal oli rohkem kui 2400 inimest, elu kaotas üle 1500 inimese, kelle seas oli enim kolmanda klassi reisijaid, kelle jaoks päästepaate ei jätkunud, edastab iltasanomat.fi.
Mõned päevad pärast Titanicu hukku leidis aluse Mackay-Bennetti meeskond jäisest veest väikelapse laiba ja ta toodi pardale. Ta oli neljas surnu, kelle selle laeva meeskond veest välja tõmbas.
Meremeeste arvates oli poiss umbes kaheaastane ja riiete järgi otsustades kolmanda klassi reisija. Blondide juustega lapsel oli seljas hallikaspruun jakk, mille krae oli karusnahast, ta kandis alussärki, aluspükse, pikki flanellpükse, pruune põlvikuid ja kingi.
See laps oli üks nendest hukkunutest, kes küll toodi veest välja, kuid kelle isikut ei suudetud tuvastada.
Kuid ligi 100 aastat hiljem saadi arhiivimaterjalide ja DNA-uuringute abil jälile, et see poiss oli 19-kuune Sidney Leslie Goodwin, kes oli sündinud 9. septembril 1910 Ühendkuningriigis Melkshamis.
Lapse isa oli 42-aastane inglane Frederick Goodwin ja ema 43-aastane Augusta Goodwin, kes tahtsid USAs uut elu alustada.
Perre kuulusid veel tütred, 16-aastane Lillian ja kümnene Jessie ning kolm poega, 14-aastane Charles, 11-aastane William ja üheksane Harold.
Frederick Goodwini vend Thomas Goodwin oli juba mitu aastat tagasi migreerunud Ühendkuningriigist USAsse New Yorgi osariiki Niagara Fallsi, mille lähedale ehitati suurt elektrijaama. Vend kutsus ka Fredericki koos perega USAsse, kuna ehitusel vajati töökäsi ja seal maksti hästi.
Goodwinid müüsid Londonis Fulhamis asunud korteri maha ja võtsid Augusta õe käest laenu, et seilata uppumatuks peetud Titanicu pardal USAsse.
Pere kavatses esmalt minna USAsse vanema ja aeglasema laevaga, kuid sadamatööliste streigi tõttu lükkus reis edasi. Pere sai piletite eest makstud raha tagasi ja ostis uue laeva kolmanda klassi piletid.
Õnnetusest pääsenud üheksa-aastane Frank Goldsmith sõnas hiljem meediale, et ta sõbrunes poistega, kelle seas oli ka temaga sama vana Harold Goodwin.
Poistele laeval meeldis ja nad uurisid seal kõike, mida uurida andis, kaasa arvatud päästepaate, kaptenisilda, söepunkrit ja kütjate ruumi.
Isa Frederick Goodwin magas koos vanemate poegadega laeva vööris, kus oli kolmanda klassi meeste puhkeruum. Ema Augusta oli koos tüdrukute ja väikese poja Sidneyga ahtriosas kolmanda klassi naiste magamissaalis.
Kuna pere reisis kolmandas klassis, siis oli neil keeruline päästepaatidesse jõuda. Eelistati esimese ja teise klassi reisijaid. Kogu Goodwinide pere hukkus.
Augusta õde Clara sai pere hukkumisest teada alles üks nädal pärast Titanicu katastroofi. Õde ei teadnud, et pere on Titanicul, sest tema andmetel ostsid nad piletid aeglasemale laevale. Frederick Goodwini sugulased said pere hukkumisest teada varem, selle kohta saatis USAst Ühendkuningriiki sõnumi vend Thomas Goodwin.
Meremehed matsid nimeta lapse 4. mail 1912 Kanadasse Halifaxi Fairview Lawuni surnuaiale. Sellest lapsest sai Titanicu 54 lapsohvri ühine sümbol. Kandalased viivad seni sinna hukkunud poisi mälestuseks mängiasju ja lilli.
Aastakümnete jooksul esitasid Titanicu huku uurijad lapse päritolu kohta erinevaid teooriaid. Arvati, et ta on Rootsi poiss Gösta Pålsson, Iirimaalt pärit Eugene Rice ja Soomes sündinud Eino Panula, kuid 2002. ja 2007. aastal tehtud uurimised viisid Ühendkuningriigist Londonist pärit Sidney Goodwini jälile.
Lisaks olid Halifaxis alles Titanicu ohvreid valvanud politseiniku poolt kokku korjatud väikesed kingad, mille sees oli poisi nimi.
Politseiniku meenutuste kohaselt põletati ohvrite riided ja jalanõud, et kanadalased ei võtaks neid kaasa kui suveniire, kuid ta tundis, et seda väikest kingapaari ei suuda ta põletada ja jättis selle endale.
Politseinik hoidis neid kingi tööl lauasahtlis, kuid kui ta 1918. aastal pensionile jäi, siis võttis ta need koju. Politseiniku lapselaps kinkis vanaisa leitud kingad Martime Museum of the Atlantic muuseumile.
Titanicul seilas mitu tollast kuulsust, kelle seas oli üks rikkamaid ja kuulsamaid ameeriklasest ärimees John Jacob Astor IV, kes kaotas 15. aprillil 1912 Atlandi ookeani jäistes voogudes elu.
