Vesinikust tehti metall

Kaur Maran
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vesinik, moodustamas rõhu tõustes gaasist metalli.
Vesinik, moodustamas rõhu tõustes gaasist metalli. Foto: Reuters/ScanPix

Rühm Ameerika Ühendriikide Harvardi Ülikooli teadlasi väidab end olevat saavutanud midagi, mida paljud peavad kõrge rõhu füüsika Pühaks Graaliks – tihedalt kokku pressitud ja elektrit juhtiva metalse vesiniku.

Suvel avaldas ajakiri Science News pika käsitluse sellest, kuidas mitu uurimisrühma üle maailma jookseb võidu uue «imematerjali», metallilise vesiniku loomise nimel. Tollal ütles üks eesmärgile pühendunutest, Suurbritannia Edinburghi Ülikooli füüsikaprofessor Eugene Gregoryanz, et kuna kõik osalejad teadsid, milliseid autasusid selline avastus kaasa tooks, olid kadedus ja valvsus selgelt õhus.

Vesiniku kullapalavik on kestnud juba 1935. aastast, mil Ühendriikides tegutsenud teadlased Eugene Wigner ja Hillard Bell Huntington ennustasid, et ülitugeva rõhu – ligi 25 gigapaskalit – all peaksid vesiniku aatomid kaotama võime oma elektrone tuuma ümber tiirlemas hoida ja hakkama neid hoopis omavahel jagama. Tulemusena muutub tavaoludes gaasina esinev vesinik aga ülijuhiks – praktiliselt ilma takistuseta elektrijuhiks, mille järele on tänapäeva tipptehnoloogias karjuv vajadus. Kui pressimine toimub kuumades tingimustes, on saadav materjal vedel, külmade tingimuste puhul aga tahke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles