«Jääkaru uus kodu» eestvedaja Veronika Padar: lõpuks on unistusest saamas reaalsus!
31. jaanuar 2017, 10:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/01/31/6296451t1hdc14.jpg)
Projektist «Jääkaru uus kodu» on juba pikka aega räägitud. Selle raames on olnud palju üritusi ja ilmselt tahaksid inimesed ka teada, kusmaal on jääkarude uue kodu ehk polaariumi ehitamine jõudnud.
Tänu heade inimeste annetatud 350 000 eurole ning Tallinna linna poolt eraldatud 2,5 miljonile eurole on unistusest saamas reaalsus ning sellest räägib lähemalt projekti algataja, eestvedaja ja Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhatuse liige Veronika Padar.
Jääkaru projekti algusest on päris pikk aeg möödas. Mida te olete selle aja jooksul ära teinud?
Tänaseks on projekt kestnud neli aastat, alguse sai see 2012. aasta septembris. Nüüd võib öelda, et viimaks ometi on jääkarude maja ehitus alanud.
Millal ehitus algas ja mis etapis see on?
Ehitus algas eelmise aasta oktoobris ja eks see on veel varajases etapis. Praegu tehakse seal ohtralt erinevaid pinnasetöid, aga võib ka öelda, et kõige mustem ja vajalikum töö on ära tehtud, näiteks veetrassid on sügavale maa alla rajatud, küttetrassid on rajamisel, ja mis kõige tähtsam – jääkarude basseinide osa on tegemisel, seal betoneeritakse. Samamoodi on rajamisel tehnohoone süvend, järk-järgult neid töid seal ette võetakse ja kogu elamine peab meil valmis olema täpselt 17. septembriks.
Tallinna Loomaaia Sõprade Seltsi juhtimisel on palju ettevõtmisi korraldatud. Millised on olnud need nelja aasta erilisemad hetked, kui te tundsite, et eestlased hoiavad kokku ja tulevad appi?
Kõige esimene moment pärinebki aastast 2012, kui kampaania sai alguse ja sai läbirääkimisi peetud mobiilsideoperaatoritega. See oli ilus ja püha hetk, kui kõigi operaatorite esindajad kogunesid loomaaeda, allkirjastasime lepingu, et saaks alustada annetusnumbritega, ja avasime pudeli šampust.
Kas ma saan õigesti aru, et mobiilsideoperaatorid ei võta lisatasu, kui inimesed annetavad?
Just. Kõik mobiilsideoperaatorid, kes kampaaniaga liitusid, teevad seda oma vabast tahtest ja lepinguid pikendati sügisel, mis näitab, et nad tahavad ka edaspidi aidata ja tunnevad huvi, et polaarium valmis saaks.
Te olete veel palju sündmusi korraldanud...
Neid sündmusi on palju, aga meeles on see, kui korraldasime restoranis Art Priori heategevusliku õhtusöögi jääkarude heaks. Ootasime sinna häid inimesi kohale, kes samamoodi annetaks. Seal selgus suur üllatus, et Tallinna linn andis ka oma abikäe. Ka nemad otsustasid meid hädas 2,5 miljoniga aidata, mis oli väga suur samm edasi. Tauno Kangro oli teinud spetsiaalselt selle ürituse tarvis jääkaru kuju, mis müüdi oksjonil maha. Kogu see õhtu oli väga armas ja liigutav.
Projektis on oma sõna öelnud ka tollane president Toomas Hendrik Ilves. Kuidas see juhtus?
Kampaania käigus sai mõeldud, et miks mitte kaasata presidenti, et ka kõige kõrgem astuks oma sammu, teavitaks eestimaalasi ja kutsuks nad kaasa. Siis sai president Ilvesele kiri saadetud, et mis ta arvab, kui kutsuks kõiki inimesi jääkarusid aitama. Peab talle aitäh ütlema, sest kõik läks õnneks ja president avaldaski sotsiaalmeedias väikese üleskutse, kus kutsus kõiki aitama Tallinna loomaaia karusid.
Eelmise aasta kevadel korraldasime ka joonistusvõistluse «Päästame jääkaru», kus õpilastel oli võimalus joonistada oma nägemus jääkarude päästmiseks. Ei saa märkimata jätta neid enam kui tuhandet last Eestis, kes joonistusvõistluse raames samuti kaasa mõtlesid.
See tuli vist ka üllatusena, et nii palju lapsi koos õpetajatega joonistusvõistlusel kaasa lõid?
Me ei oodanud üldse, et meile tuleb Eestimaa koolidest nii palju tagasisidet. Vaatasime, et mõned koolinimed tundusid võõrad, ei teadnud, et sellised koolid üldse olemas on. Tagasiside oli võimas, õpetajad helistasid ja küsisid, kas tööd on ikka kohale jõudnud, lapsed pingutasid, vanuserühmi oli ju lasteaiast kuni keskkoolini välja ja ka puuetega laste koolid tundsid huvi ning saatsid oma töid.
Praeguseks on koos enamik polaariumi ehitamiseks vajaminevat raha. Kui palju on veel puudu?
Puudu on veel märkimisväärne summa, mis meil on vaja kokku koguda. Tallinna linn andis oma abikäe, aga puuduv summa tuleb meil siiski ise juurde leida.
Kuidas läheb meie väikesel Noral, kes on keskse sõnumi kandja ning viidates globaalsele soojenemisele ütleb, et kustutage tuled, tarbige vähem kütust ja olgem mõistvad üksteise suhtes? Noral on nüüd konkurent kõrval. Kuidas tal läheb, ja üldse jääkarudel loomaaias?
Jääkarudel läheb nii, et kui lund ei tule, on puur nutune, näeb kurb ja rusuv välja. Jalutasin paar päeva tagasi loomaaias ja nägin Norat, kes ei olegi enam nii pisike, ta on kasvanud peaaegu oma ema suuruseks, temast on saanud armas tütarlaps-karu oma parimates aastates. Ikka ma vaatan, kuidas ta mõtliku näoga seal puuris ringi kõnnib, et see karutütarlaps tahaks mängida, rõõmu tunda, nautida, ujuda ja veeta oma karupõlve mänglevalt ja hästi. Praegu tal see võimalus kahjuks puudub.
Kui kõik hästi läheb, siis millal tal saavad kõik need rõõmud olemas olema?
Kui kõik plaanipäraselt läheb ja ehitus valmib septembris, siis ilmselt juba oktoobris toimub karude kolimine. Väike karu, kelle puhul on veel ebaselge, kas ta on poiss või tüdruk, on selleks ajaks peaaegu aastane. Tema saab ilmselt olema uus rahvamagnet.
Nii et on lootust, et inimesed saavad juba aasta lõpuks koguneda ja hästi tehtud heategude üle rõõmu tunda?
Just, ja väga tahaks loota, et mitte ainult Eesti inimesed, vaid ka inimesed meie naaberriikidest tulevad ja vaatavad: oh, kui äge! Selle eest soovib Tallinna Loomaaia Sõprade Selts tänada kõiki neid toredaid inimesi ja asutusi, kes on uue polaariumi heaks annetanud või mingil muul viisil selle valmimist toetanud.
Vaata armsat videot sellest, kuidas Nora kutsub maailma päästma!