Täna kirjutas Postimees Eesti elanike suhtumisest Euroopa Liitu. Riigikantselei tellitud küsitlusuuringust selgub, et meie toetus ühendusele on jätkuvalt rohkem kui eesrindlik. Kuidas aga paistab eestlaste eurotruudus võrdluses teiste ELi liikmesriikidega?
Euroopa keskmine
Septembris-oktoobris tehtud ja novembris avaldatud Euroopa Parlamendi arvamusküsitluse Parlameeter 2016 andmetel, leiab liikmesriikide kodanikest 53 protsenti, et Euroopa Liidu liige olla on hea. Antud küsitluse raames oli Eesti tulemus kümme pügalat üle ELi keskmise ehk 63 protsenti, olles aastatagusega võrreldes ühe protsendi võrra kasvanud.
Hoolimata ELi viimase aasta probleemiderägastikust, alates rändekriisist, Brexiti hääletusest ja euroskeptiliste jõudude populaarsuse kasvust mitme liikmesriigi poliitikas, nimetatud tendentsid Parlameetri arvamusküsitluste üldtulemustes ei kajastu. Pigem võib täheldada langust ELi toetuses majanduskriisi tippaastatel (vt tabelit).
Tabel: Kuulumine Euroopa Liitu
Vaadates varasemaid ELi liikmesuse toetusprotsente, kasvas või jäi liikmesriikide tasandil samaks 14 liikmesriigis 28st.
Oluline on aga siinkohal silmas pidada, et tegu on Euroopa kaalutud keskmisega ning kuus kõige suurema rahvaarvuga liikmesriiki (Saksamaa, Itaalia, Ühendkuningriik, Prantsusmaa, Hispaania ja Poola) moodustavad sellest keskmisest ligikaudu 70 protsenti.
Ligikaudu seitse vastanut kümnest (71 protsenti) ütleb, et eurooplasi ühendavaid tegureid on rohkem kui seda, mis neid eraldab. Lisaks võib täheldada, et paari pügala võtta on tõusnud kodanike hulk, kes soovivad näha Euroopa Parlamendi suuremat rolli (46 protsenti).
Erinevalt Eestist, kus toetus euro kasutusele on aasta-aastalt kasvanud, rõhutatakse Parlameetris, et üldise tendentsina võib näha ühisraha osatähtsuse olulist kahanemist euroala riiki seas, ulatudes vaid 33 protsendini.
Eurooplaste seisukohad tulevikusuundumuste kohta nii ELis (54 protsenti arvab, et olukord läheb hullemaks, 2015. aastal oli 41) kui ka nende koduriigis (vastavalt 58 protsenti, 2015. aastal oli 44) on üha pessimistlikumad.
Tegevussuundade seas, milles ELi tasandil tegutsemist peetakse oluliseks, on terrorismivastane võitlus alates 2012. aastast pidevalt kõrgemale kerkinud ning on nüüd jõudnud teisele kohale (42 protsenti, 2015. aastal oli 36).
Tulemused liikmesriigiti
Parlameetri küsitluses leiame Eesti ELi toetuse küsimuses 28 liikmesriigi seas 8. kohal. Veel kõrgemalt hindavad ELi näiteks Leedu (67 protsenti) ja Rootsi (64 protsenti).
Soomlaste toetusprotsent on eestlastest madalam (60 protsenti), aga samas siiski tugevalt üle ELi keskmise ja võrdluses 2015. aastaga neli protsenti kasvanud.
Lähinaabrite seas hindavad kõige vähem ELi kuulumist heaks lätlased, ehk vaid 48 protsenti neist leiavad, et see on hea.
Kõige suuremad liidu pooldajad on Luksemburgis, Iirimaal ja Hollandis. Madalaim toetus aga enim Euroopa rändekriisi mõjusid tunda saanud Itaalias ja Kreekas ja ka Tšehhi Vabariigis.
Möödunud aasta juunis Brexiti hääletusega EList väljaastumist nõudnud britid leiame alles tagantpoolt kümnendal kohal. Huvitaval kombel on aga nende toetusprotsent ELile jäänud samaks, kui see oli aasta varem – 47 protsenti.
Tabel: vastanute protsent liikmesriigiti, kes leidsid, et Euroopa Liitu kuulumine on hea
Parlameetri arvamusküsitlus käsitleb eurooplaste arvamust Euroopa Parlamendist, selle kuvandist ja rollist, teadmisi Euroopa Parlamendist ning seisukohti Euroopa Liitu kuulumise, identiteedi, kodakondsuse, prioriteetsete poliitikavaldkondade ja väärtuste kohta. Uuringu korraldas Euroopa Liidu 28 liikmesriigis uuringufirma Kantar Public (varem TNS Opinion). Küsitlus toimus ajavahemikul 24. septembrist 3. oktoobrini 2016.
Uuringuga saab täismahus tutvuda Euroopa Parlamendi kodulehel.