Riigikogu riigieelarve erikontrolli komisjoni esimehe, Reformierakonda kuuluva Jürgen Ligi sõnul häirib teda Eesti õiguskeele kantseliitlikus tugevalt.
Ligi: kantseliit tungib seadustest kretinismina argikeelde
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
2. veebruar 2017, 18:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kantseliit tungib muidu sõnaosavate juristide ja haldusjuhtide kretinismina argikeelde,» ütles Ligi Postimehele.
Kommenteerides käimasolevat parima ja halvima seaduse konkurssi, ütles Ligi, et parimat seadust ei tohiks kunagi valida.
«Valitsused ja riigikogu peavad alati tegema oma parima, tihti halbade valikute seast, ja populaarsuse järgi välja valitu on pea kindlasti midagi kergeima vastupanu teelt, müütide maailmast ja suure tõenäosusega ka ambitsioonitu kompromiss kõige ja kõigiga,» märkis ta.
Halvimat seadust on Ligi sõnul seevastu lihtne ja vaja nimetada. «Aasta lõpu kobareelnõu oli pretsedenditu oma menetluses, ilma ekspertiisi ja kooskõlastusteta käkk, millega riigikogu ja tema rahanduskomisjoni naeruvääristati. Naeruvääristati ka aastaid üles ehitatud häid tavasid, õigustades asja paralleelidega minevikust, mis olid asjaoludelt teistsugused ja eelajaloolised. Halvad olid ka mitme paragrahvi poolitikamuudatused,» rääkis Ligi.
Ligi hinnangul on Eestis viimastel aastatel hea õigusloome tava järgimine üldjoontes paranenud ning soovituste ja printsiipidena paberilegi pandud.
«Mineviku küünilisi juhtumeid on taunitud ja välditud. Erakorralised asjaolud, kriis või uus valitsus ja obstruktsioon, on tinginud ka usalduse sidumist ja kobareelnõusid, ent need erandid ainult toetavad üldreeglit ja tavapäraseid kooskõlastusprotseduure on reeglina siiski maksimaalselt järgida püütud,» ütles ta.
Huvigruppide kaasamine seadusloomesse on Ligi sõnul positiivses mõttes rutiinne tava, piisavus aga objektiivselt avar ruum kriitikaks ja parandamiseks.
«Aga «nende huvidega arvestamine» on valesti püstitatud küsimus. Valitsused ja erakonnad kalduvad huvigruppide toetust püüdma ja avalikku huvi tahaplaanile jätma pigem sagedamini kui huvigruppe eirama, ja seda omakasu pärast, kuna grupihuvi kipub alati valjem olema kui avalik. On muidugi ka teistpidine probleem – enamuse häälestamine mõne vähemuse vastu - juhtumitel, kus enamusus ei pruugi tajuda avaliku huvi üht sügavamat väärtust – vähemuse kaitset enamuse omavoli vastu,» ütles Ligi.
Juba kuuendat korda valitakse parim ja halvim seadus
Teenusmajanduse Koda korraldab koostöös Postimehega juba kuuendat korda parima ja halvima seaduse konkursi, mille eesmärk on pöörata avalikkuse ja seadusandja tähelepanu kvaliteetse õigusloome olulisusele.
Konkursil võivad osaleda 2016. aastal riigikogu poolt vastuvõetud seadused, valitsuse määrused ning ministri või kohaliku omavalitsuse määrused.
Seadused kandideerivad kahes kategoorias:
Parima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam järgitud hea õigusloome tava.
Halvima seaduse kategoorias osalevad õigusaktid, mille menetlemise käigus on kõige enam eiratud hea õigusloome tava.
Seega on parima ja halvima seaduse konkursil mõõdupuu vastavus hea õigusloome tavale, mitte aga näiteks poliitiline eelistus.
Parimaid ja halvimaid seadusi hindab komisjon, kuhu kuuluvad Teenusmajanduse Koja, Eesti Juristide Liidu, Eesti Tööandjate Keskliidu, Tartu Ülikooli õigusteaduskonna ja Postimehe toimetuse esindaja.
Mullune parim seadus on karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ning halvim oli riigikogu liikme staatuse seadus.
Oma põhjendatud ettepanekuid oodatakse hiljemalt 6. veebruariks aadressil info@teenusmajandus.ee. Parimaks ja halvimaks valitud seadused kuulutatakse välja avalikult veebruari lõpuks. Komisjon põhjendab avalikult oma valikut.