Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Tosin liikursuurtükki nelja aastaga (29)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Lõuna-Korea liikursuurtükid K9 Thunder (Kõu).
Lõuna-Korea liikursuurtükid K9 Thunder (Kõu). Foto: Yonhap / Reuters / Scanpix

Kaitseministeerium tahab Korea Vabariigilt osta vähemalt 12 kasutatud liikursuurtükki K9 Thunder. Esimesed relvasüsteemid peaksid Tapale suurtükipataljoni ajateenijate kätte jõudma aastal 2021.

Tsahkna sõnul hakkab liikursuurtükkidel Eesti kaitses olema kaalukas roll. «Idee on selles, et tagada üksustele tulejõud, ja et samal ajal oleks vaenlasel raske avastada, kust tuli avati,» kõneles Tsahkna. «Maksimaalselt suudab see avada tule 40 kilomeetri kaugusele.»

Võrdluseks – praegu on Eesti kaitseväe kõige võimsamad kaudtulerelvad 155 mm haubitsad FH-70, laskeulatusega kuni 30 kilomeetrit. Ligi 10 tonni kaaluvat haubitsat tuleb aga positsioonile viia veokiga ja selle käitamiseks on tarvis kaheksaliikmelist meeskonda. Tegevus on aeglane, mis seab nii haubitsa kui ka selle meeskonna vastase täppisrelvade ees ohtu. Lisaks ei suudaks olemasolevad relvad lahingumasinate ega tankidega tulevikus sammu pidada. Lahendus ongi liikursuurtükk.

«Ta on võimeline praktiliselt 30 sekundiga positsiooni hõivama ja sama palju aega läheb tal ka kohalt lahkumisega,» kirjeldas kaitseväe peastaabi suurtükiinspektor kolonelleitnant Kaarel Mäesalu.

Tema sõnul kerkis korealaste liikursuurtükk kaitseväe silmapiirile alles üsna hiljuti. Seni peeti Eestile sobivamaks Saksa liikursuurtükke PzH 2000, mis on kasutusel ka paljudes NATO riikides. Korea suurtükkide eelised tulid aga välja katsetustel Norras, kus pandi proovile neli relvasüsteemi – K9, Panzerhaubitze 2000, Caesar ja M109. Seal ilmnes, et just korealaste relvasüsteem on kiire, talub hästi kõiki Eesti aastaaegu ega ole elektroonikast liialt üle koormatud.

Tagasi üles