Riik peab maksma kooseluseaduse rakendamata jätmise eest kahjutasu

FOTO: Marko Saarm / Sakala

Kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmisega on riik tekitanud huvipoolele kahju ja peab maksma kahjutasu, otsustas Tallinna halduskohus teisipäeval seksuaalvähemuste kaitsjana tuntud Reimo Metsa kaebust lahendades.

Kohtusse jõudnud vaidlus seisneb selles, kas kooseluseaduse rakendusaktide vastu võtmata jätmine rikub kaebaja subjektiivseid õigusi ning kas regulatsiooni puudumisega on tekitanud talle hüvitamisele kuuluvat kahju. Reimo Mets leidis, et riigi tegevusetus on toonud talle kahju, ning ta nõudis halduskohtus justiitsministeeriumilt mittevaralise kahju hüvitisena 10 000 eurot.

Teisipäeval lahendini jõudnud halduskohus rahuldas Reimo Metsa kaebuse osaliselt, mõistes justiitsministeeriumilt tema kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 1500 eurot. Kohus asus seisukohale, et kaebajale on seadusandja tegevusetuse tõttu tõesti tekkinud mittevaraline kahju. Kahju on tekkinud tema väärikuse alandamise ja eraelu puutumatuse läbi ning seadusandja tegevusetuse ning kaebajale kahju tekkimise vahel on põhjuslik seos.

Kohus leidis, et pikemaajaline ebaselgus õigusloomes, mis seab ühe ühiskonnagrupi olukorda, kus järjekindlalt ning erinevates olukordades puudub kindlustunne selles, kuidas mingi eluline olukord laheneb ja millise viisi kehtiva õiguse tõlgendamiseks valib näiteks konkreetset juhtumit lahendav ametnik või asutus, riivab isiku eraelu puutumatust ja võib kujutada endast väärikuse alandamist. Ühiskonnagrupi all pidas kohus antud kaasuses silmas kooselulepingu sõlminud paare, kelle hulgas eristuvad samasoolised kooselupaarid.

«Rikkumine mõjutas kaebajat pidevalt, põhjustades pigem pidevat hirmu- ja ärevusseisundit ja ebakindlust kui väärikuse alandamist konkreetsete juhtumite läbi,» lisas halduskohus.

Tagasi üles