Keeleõpetaja valitsusliidu plaanist õpilaste keeletaset tõsta: mis imemetoodikaga seda tehakse?

Mailis Reps.

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Kogenud eesti keele õpetaja hinnangul on valitsusliidu plaan tõsta vene koolides gümnaasiumilõpetaja eesti keele tase B2-lt C1-le raske kui mitte võimatu ülesanne. Seda enam, et sellist taset saab nõuda kõrgharidusega spetsialistidelt, nagu näiteks arstidelt või juristidelt.

Minister Mailis Repsi (KE) eestvedamisel on haridusministeerium ette valmistamas katseprojekti, milles osalevad vene koolid ei pea ilmselt gümnaasiumiastmes kinni pidama senisest 60-40 keelenõudest, kuid peavad jõudma kõrgemale keeletasemele, kui seni on nõutud.

See tähendab, et gümnaasiumi lõpus peab abiturient pärast kuueaastast keeleõpet tegema senise B2 tasemel eksami asemel kõrgema ehk C1 tasemel eksami.

Keskerakonna koalitsioonipartneri Isamaa ja Res Publica Liidu esimees Margus Tsahkna teatas eile samuti uhkusega, et valitsusliit tõstab eesti keele taseme nõuet venekeelsetele gümnaasiumidele.

«Tänane probleem on selles, et gümnaasiumi lõpetajatest suur hulk venekeelseid noori ei ole võimelised minema edasi ülikoolidesse ning nende haridustee ei saa vajalikku jätku. Eesti keele taseme nõuded ja õpetamine tuleb tõsta selliseks, et noortel oleks võimalik oma õpinguid Eesti ülikoolides jätkata ning see nõuab lisapingutust,» teatas poliitik.

«Mina arvan, et see saab olema väga raske kui mitte võimatu. Kas tõesti peab noorel olema gümnaasiumi lõpus juristi tasemel eesti keel?»

Keeletaseme tõstmine nende noorte seas, kelle kodus räägitakse vene keelt, tundub igati õige samm. Paraku näib välja käidud keeletaseme nõudmine ebarealistlik unistus.

Ka Tallinna Tõnismäe Reaalkooli (mis on otsustanud valitsuselt mitte erandit taotleda) direktor Niina Sõtnik on keeletaseme tõstmise plaani osas kriitiline.

«Mina ei saa aru, miks lapsed peavad tegema C1 eksami. Kui vaadata seda C1 eksamit, mida riik korraldab, siis see on väga raske ja eeldab täielikku eesti keele valdamist,» oli ta murelik. 

C1 taseme saab pärast kolme aastat ülikoolis

Multilingua keeltekooli eesti keele õpetaja ja metoodik Ly Leedu on lõpetanud Tartu Ülikooli eesti keele kui võõrkeele erialal ning keeltekoolis eesti keele õppijaid juhendanud juba üle 15 aasta.

Ta selgitas, et B2 tase, mida nõutakse meie tänastelt koolilõpetajatelt, ongi gümnaasiumi lõpetaja tase. Kui õpilane sooritab B2 tasemel eesti keele eksami vähemalt 60-le protsendile, on ta võimeline kõrgkoolis eesti keeles õppima.

«C1 on kõrgharidusega rääkija tase. Kui ta on ülikoolis lõpetanud eriala eestikeelsel õppekaval ehk vähemalt 60 protsenti ainetest on eesti keeles, saab ta automaatselt C1 taseme. Selle taseme jaoks kulub tal bakalaureuseõppes kolm aastat,» kirjeldas ta.

Ta tõi näite, et koolipersonalist on C1 taset vaja ainult direktoril, õpetajatelt nõutakse B2 taset. Lisaks nõutakse C1 taset sellistelt tippspetsialistidelt nagu arstidelt või juristidelt.

Kui mõistlik on sellise taseme saavutamist nõuda gümnasistilt? «Mina arvan, et see saab olema väga raske kui mitte võimatu. Kas tõesti peab noorel olema gümnaasiumi lõpus juristi tasemel eesti keel?» küsis ta.

Vanemad peavad eraõpetajaid palkama?

Näiteks näeb C1 tase ette, et selle valdaja mõistab ka varjatud tähendusi, oskab keerulistel teemadel arutleda ja palju muud, mida B2 tasemel vaja ei lähe. «C1 kohta öeldakse, et valdaja on vilunud keelekasutaja. Mina väidan, et gümnaasiumi lõpetanud noorel ei ole sellist vilumust või isegi kogemust,» sõnas Leedu.

Ta selgitas, et C1 taseme saavutamine on kindlasti võimalik väga andekate õpilaste puhul. «Aga kui see nõue peaks tulema, siis mina keeltekooli õpetajana arvan, et väga paljud vanemad võtavad lapsele eraõpetaja. Vastasel juhul saab see olema väga raske.»

Keeleõpetaja tõdes, et see tähendaks, et eesti keelele langeks hoopis teistsugune koormus. Kui praegu õpitakse tunnis grammatikat, kirjutamist, stiile, siis Leedu sõnul tähendaks muudatus, et juurde tuleb ka terminoloogia, mida õpitakse näiteks ajaloos, geograafias ja bioloogias. «Uue korra alusel tuleks see nüüd kõik keeletundide arvele,» märkis ta.

Ministeeriumi plaan jõuda õpilastega C1 tasemele tundub Leedule pehmelt öeldes kummaline. «Mis imemetoodika see on, millega seda saavutatakse? Ma tahaks väga teada, sest keeltekoolis võtaks me hea meelega selle uue metoodika kasutusele, mis palju parema ja kiirema tulemuse annab,» rääkis Leedu.

Reps: erandit kergekäeliselt ei anta

Praegu saavad koolid esitada taotlusi erandi saamiseks ja pilootprojektis osalemiseks. Tallinna Linnamäe Vene Lütseum ja Kesklinna Vene Gümnaasium on valitsuselt erandit taotlenud varasemalt juba kolm korda, kuid valitsus on iga kord keeldunud neid rahuldamast. Mõlemad koolid taotlevad nüüd taas erandit ning seekord võib neil pilootprojektis osalemise põhjenduse all see ka õnneks minna.

Ministeeriumile lauale ei ole tänase seisuga veel ükski taotlus jõudnud. Haridusminister Mailis Reps (KE) rõhutas, et valitsus ei kavatse koolidele keeleõppeks vabamaid käsi anda kergekäeliselt, vaid taotlus peab olema põhjendatud. 

Kui keeleõppeprogramm on läbimõeldud ja teostatav, siis alles sellisel juhul võib valitsus haridusministri sõnul erandi andmist kaaluda. «Koolil peab olema ikka sisuline põhjus ja see ei ole lihtsalt erand,» ütles Reps Postimehele.

Kuna projekti detailid ei ole paika saanud, ei ole Repsi sõnul veel teada, mis täpselt 60-40 keelenõudest saab ja kas ja kuidas seda projektis osalevad koolid oma käe järgi kujundada saavad.

«Kindlasti jääb ootus ja nõue, et osa aineid on eesti keeles. Aga täna on veel vara rääkida sellest, mitu ainet ja kui palju ja kas see protsent saab olema 50-50 või midagi muud. Me oleme ministeeriumis seda mitu korda nuputanud,» rääkis Reps.

Ministri kinnitusel on C1 keeletaseme nõue esialgu vaid nendel nn näidiskoolidel, mis pilootprojektis osalevad. Aga koolid on juba tundnud huvi, et kui riik sellise programmi välja töötab, kas sellega saab siis ka vabatahtlikult liituda.»

Mis vahe on B2 ja C1 keeletasemel?

B2 keeletaseme oskaja:

Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sama keele emakeelse kõnelejaga. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, kaaluda kõnealuste seisukohtade tugevaid ja nõrku külgi.

C1 keeletaseme oskaja:

Mõistab pikki ja keerukaid tekste, tabab ka varjatud tähendust. Oskab end spontaanselt ja ladusalt mõistetavaks teha, väljendeid eriti otsimata. Oskab kasutada keelt paindlikult ja tulemuslikult nii avalikes, õpi- kui ka tööoludes. Oskab luua selget, loogilist, üksikasjalikku teksti keerukatel teemadel, kasutades sidusvahendeid ja sidusust loovaid võtteid.

(Allikas: Euroopa keeleõppe raamdokumendis toodud üldskaala)

Tagasi üles