Euroopa kaotab geoblokeeringu – mida see meile tähendab? (1)

Aivar Pau
, tehnikaportaali toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Netflix
Netflix Foto: Paul Sakuma/AP

Eile õhtul jõudsid europarlamendi, liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni läbirääkijad digivolinik Andrus Ansipi eestvedamisel kokkuleppele, et geograafilised piirangud näiteks muusika ja video tarbimisel internetis järgmisel aastal kaovad – mida see tähendab aga näiteks Netflixi või Spotify kasutajatele, kes seni said teenust tarbida vaid oma koduriigis?

Kaduv piirang on tuntud nimetusega geoblokeering, mis paneb veebis teleprogrammi otseülekandeid ja saadete ning filmide järelvaatamist pakkuvatele ettevõtetele kohustuse piirata nende levikut asukohariigi piiridega. Sama kehtib näiteks muusikateenuste, e-raamatute ja mängude puhul.

Eesti oludes tähendab see näiteks seda, et praegu on Rahvusringhäälingu paljud saated keskkonnas otse.err.ee või Telia multimeediateenust minuTV ja Starmani TV Everywhere materjalid jälgitavad vaid mobiilides ja arvutites, mis asuvad Eesti territooriumil – ehk omavad Eesti IP-aadressi. Samuti on maailmakuulus Netflix näitamas siin oluliselt väiksemas mahus filme ja sarju kui näiteks USAs ning teenust ei saa tarbida Eestist väljas olles.

Teenusepakkujad kasutavad piirangu seadmiseks igale riigile antud IP-aadresside vahemikke ja mööda saab neist hiilida vaid kliendi asukohta muuta aitavate petulahenduste – nagu seda näiteks on VPN – abil.

Eilne kokkulepe seisneb lühidalt kokku võttes selles, et kui mis iganes Euroopa riigis on üks online-teenus endale ostetud, siis on see võimalik euroliidu piires reisides kaasa võtta.

Netflixi puhul tähendab see seda, et kui Eestis Netflixi konto loonud inimene liigub näiteks Saksamaale, siis saab ta seal küll teenust kasutada, kuid ikkagi vaid selles mahus, mida Netflix on teinud vaadatavaks Eesti jaoks.

Või näiteks kui Prantsusmaa tarbija, kes tellib Canal+ filmide ja seriaalide veebiteenuse, saab ta juurdepääsu Prantsusmaal kättesaadavaile filmidele ja seriaalidele ka Horvaatias puhates või ärireisil Taanis.

Lisaks, kui kasutatakse teenust, mis eeldab filmi allalaadimist, siis see allalaadimine võib uue korra kohaselt vabalt jääda juba reisi ajale ja seda ei pea ilmtingimata ära tegema veel koduriigis olles.

«Tänane kokkulepe annab eurooplastele konkreetseid eeliseid. Need, kes on tellinud oma lemmikseriaalid, muusika ja spordisündmused kodus, saavad nautida neid ka Euroopas reisides. See on oluline samm tõkete kaotamisel digitaalsel ühtsel turul,» ütles Andrus Ansip pärast kokkuleppe saavutamist.

Ametlikult on küll juttu sellest, et see mujal riigis viibimine peab olema ajutine, kuid seda ajapiirangut pole praegu veel liiga täpselt kirja pandud. Lisaks on nõue, et selline e-teenuste kaasaskantavus kehtib vaid selle riigi residentidele – TV Everywhere peab hakkama kontrollima, et teenust ostaksid vaid Eesti elanikud, mitte aga näiteks e-residendid või Hollandi kodanikud.

Nende nõuetel puudumisel kaoks sisutootjatel igasugune võimalus eri riikides oma teenustelt ühekaupa raha küsida ning näiteks kogu Hiina võiks asuda Eesti minuTV kaudu Eurosporti vaatama ja kaotaksid nii programmi tootjad kui Hiina kohalik telereklaami turg. Nüüd aga on iga inimene oma asukohariigis juba teenuse eest tasunud ja rahul peaksid olema nii sisumüüjad kui reklaamiandjad.

Telia on varem teada andnud, et geoblokeeringu kadumisega ei anta teenusepakkujale mitte võimalus, vaid pannakse lausa kohustus teha teenus tarbijatele kättesaadavaks ka siis, kui nad viibivad ajutiselt elukohariigist eemal mõnes teises liikmesriigis.

Taoline regulatsioon tähendab ka seda, et teenusepakkujad ei pea hakkama iga õiguste omajaga sisu kasutamise tingimusi uuesti läbi rääkima ning litsentsi kehtivuse territooriumi laiendama – piisab Eesti territooriumi jaoks hangitud õigustest.

Selge on muidugi ka see, et paljud sisumüüjad ei ole nõus oma saadetele üldse internetiõigusi müüma ja need jäävad teleprogrammid jõuavad nii Eestis kui välismaal internetti jätkuvalt osaliselt.

ELi internetikasutajatest 64 protsenti kuulab muusikat, vaatab videoid ja mängib mänge veebis.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles