Iva soovib kehtestada ühtse vanemapuhkuse ja -hüvitise süsteemi

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva tegi valitsuskabinetile ettepaneku liita rasedus- ja sünnituspuhkus, isapuhkus ja lapsehoolduspuhkus ning nende eest makstavad tasud üheks puhkuseks ja hüvitiseks, millest ema saab ainuisikuliselt kasutada kaht ja isa üht kuud, ülejäänud aega on võimalik kasutada ka samaaegselt või koormust jagades.

Tänast süsteemi tuleks Iva hinnangul muuta paindlikumaks, et see arvestaks riiklike eesmärkide ja lapsevanemate töö- ja elukorraldusega. Valitsuskabinet arutas Iva ettepanekuid tänasel kabinetinõupidamisel ning jätkab arutelu märtsis.

Ettepanekute tulemusena tekiks alla kolmeaastast last kasvatavale vanemale üks puhkus ja üks hüvitis, mis tugineks eelkõige praeguse lapsehoolduspuhkuse ja vanemahüvitise põhimõtetele. Muudatuse raames liidetaks emadele suunatud 140-päevane rasedus- ja sünnituspuhkus, 10-päevane isapuhkus ja kuni kolmeaastane lapsehoolduspuhkus ning 140-päevane sünnitushüvitis, 10-päevane isapuhkuse tasu ja 435-päevane vanemahüvitis.

Sellises skeemis on emale ette nähtud minimaalselt kahe kuu pikkune individuaalõigus ehk vanemahüvitisest vähemalt kuu enne ja kuu peale lapse sündi on reserveeritud emale.

Töösuhtes emal on võimalik vanemapuhkusele jääda kuni 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, varasema töösuhteta naised saavad vanemapuhkusele jääda alates lapse sünnist. Jäädes vanemapuhkusele vähem kui 70 päeva enne lapse eeldatavat sündi, pikeneb selle võrra vanemahüvitise maksmise periood peale lapse sündi.

30 päeva vahetult enne ja peale lapse sündi on kaetud töötamise piiranguga, et tagada naise ja lapse tervise kaitse.

Isale on sellises skeemis ette nähtud ühe kuu pikkune individuaalõigus ehk üks kuu vanemahüvitisest on reserveeritud isale. Isa individuaalõigus liidetakse olemasolevale vanemahüvitise perioodile ehk makstakse vanemahüvitist peale lapse sündi kokku 575 päeva ehk kuni lapse umbes 19 kuu vanuseks saamiseni. Kui isa oma individuaalõigust ei kasuta, kaotab ta selle osa vanemahüvitisest.

Ühtne hüvitis tähendab sünnitushüvitise, isapuhkuse tasu ja lapse hooldustasu liitmist ning vanemapuhkuse vanemahüvitisega tasustamist. Hüvitise miinimummäär on töötasu alammäär ja maksimummäär keskmise sotsiaalmaksuga maksustatava ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

Kokku makstakse vanemahüvitist maksimaalselt 605 päeva: sellest töösuhtes emale 30-70 päeva enne sündi, kõigile emadele 30 päeva peale lapse sündi, isale 30 päeva. Jagatav osa on 475-515 päeva.

Lisaks on Iva teinud ettepaneku võimaldada kasutada vanemahüvitist kogu vanemapuhkuse perioodil paindlikult, seda vajadusel katkestada ja jätkata kas või päeva kaupa. Lisaks säilib määratud vanemahüvitise ka samaaegse tulu teenimise korral.

Seda võimalust on võimalik kasutada lapse kolmeaastaseks saamiseni, siis puhkuse ja vanemahüvitise saamise õigus lõpeb ja kasutamata jäänud õigus aegub.

Vanematel tekib võimalus viibida vanemapuhkusel ja hüvitist saada ka samaaegselt, see vähendab vanemahüvitise maksmise perioodi vastavalt ühiselt kasutatud ajale.

Lisaks on Iva teinud ettepaneku võimaldada mõlemale vanemale iga kuni kaheksa-aastase lapse kohta tema sissetulekuga seotud tasustatud lapsepuhkust kas ühes osas või osadena, kuid kokku mitte rohkem kui 30 päeva ulatuses aastas. Lapsepuhkuse tasu suurus oleks 50 protsenti vanema eelmise kalendriaasta keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Sotsiaalkaitseministri ettepanekutu kohaselt tuleks ka ühtlustada lapsendamispuhkuse ja lapsendamishüvitise põhimõtted sarnaseks vanemapuhkuse ja vanemahüvitisega ning laiendada skeemi hooldusperedele ja kõigile uude perre lapsendajatele.

Ettepanekud toetavad sotsiaalkaitseministri hinnangul vanemate osalemist tööturul ja soodustavad laste kasvatamise jagamist vanemate vahel.

Riigikogu sotsiaalkomisjoni liige Liina Kersna:

Juba Taavi Rõivase valitsuse ajal oli plaan arendada vanemahüvitise süsteemi, et soodustada vanemate paindlikke võimalusi töö ja pereelu ühitamiseks. Paindlik tööturg eeldab ka paindlikku vanemahüvitise süsteemi. Hea meel on näha, et uus valitsus ei läinud vanemahüvitise lammutamise teed.

Muudatuste eesmärgiks peaks olema soodustada ka isade osalust vanemapuhkuste kasutamisel. Selle eelduseks on muidugi ühiskonna ja eelkõige töötajate ja tööandjate teadlikkuse tõstmine soolisest võrdõiguslikkusest ning töö ja pereelu ühitamisega seotud eri osapoolte õigustest ja kohustustest.

Mulle meeldib ettepanek, mida kaaluti ka eelmise valitsuse poolt, lubada emal ja isal mõlemal olla korraga poole kohaga tööl ja poole kohaga puhata, mis võimaldab mõlemal hoolitseda lapse eest ning samal ajal teha ka tööd. 

On oluline, et seadusega pandud õigused, kohustused ja võimalused leiaksid ka reaalselt kasutamist ning ei sõltuks stereotüüpsetest hoiakutest. 2014. aasta statistika kohaselt oli vanemahüvituse saajatest vaid üheksa protsenti isad.

Uue valitsuse plaan on anda isadele «võta või jäta» stiilis kuu aega lapsega kodus olemise aega. Mina austaksin ja usaldaksin lapsevanemaid oma elu korraldamisel rohkem, kuid kuna see aeg tuleb lisaks, siis pole põhjust selle vastu olla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles