Tsahkna tahab anda erafirmadele õiguse toota sõjarelvi (6)

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ettevõtte Milrem toodetud sõjamasin THeMIS.
Eesti ettevõtte Milrem toodetud sõjamasin THeMIS. Foto: Mihkel Maripuu

Kaitseminister Margus Tsahkna kavatseb algatada seadusemuudatuse, mis annab erafirmadele õiguse toota sõjarelvi ja lahinglaskemoona.

Praegu ei võimalda seadused erasektoril toota, käidelda või hooldada sõjarelvi ja laskemoona. Tsahkna leiab, et tõsiseltvõetava kaitsetööstuse arendamine ei ole võimalik, kui seadused ei võimalda erafirmadel sõjarelvadega tegeleda.

Tsahkna loodab, seadusemuudatuse saab jõustada 2018. aasta alguses.

Tsahkna ja Eesti Kaitsetööstuse Liidu juht Kuldar Väärsi allkirjastasid täna dokumendi, mille järgi hakkab kaitseministeerium toetama kaitsetööstuse arengut.

Tsahkna sõnul saab riik toetada kaitsetööstust eelkõige kontaktidega ja usaldusväärsuse kinnitamisega. «Me saame avada Eesti ettevõtetele uksi ja kinnitada, et see ettevõte on usaldusväärne,» ütles Tsahkna täna kaitseministeeriumis pressikonverentsil.

Kuldar Väärsi märkis, et Eesti kaitsetööstus on teinud viie aasta jooksul läbi suure arengu. Viis aastat tagasi oli kaitsetööstus Eestis praktiliselt olematu ja sel ajal eksisteerisid vaid niinimetatud heade ideedega startupid. Praegu tegutseb eksporditurgudel 20-25 ettevõtet ning aastal 2015 oli Eesti kaitsetööstuse müügitulu 73 miljonit eurot, seal hulgas eksport 13 miljonit eurot. 2019. aastaks tahab liit kasvatada eksporditulu mahu 25 miljoni euroni.

Väärsi märkis, et Eesti kaitsetööstusettevõtted peavad arenguks paratamatult eksportima, kuna Eesti turg on niivõrd väike, et ainult siseturul tegutsedes ei tule arenguks piisavalt raha.

Kaitseministeerum lubab kaitsetööstust aidata

Kaitseministeerium lubab täna sõlmitud kokkuleppe alusel toetada kaitsetööstust lisaks sõjarelvade tootmist lubavale seadusemuudatusele veel mitmel moel.

Kaitseministeerium hakkab liidu liikmetega jagama infot Eestisse visiidile saabuvatest ametnikest, kellel  võib olla huvi kaitsetööstusettevõtete vastu ja viima neid kokku. Ka hakkavad kaitsevägi ja kaitseministeerium toetama kaitsetööstusettevõtete eksporditurundust rahvusvahelistel kohtumistel ja relvamessidel. Näiteks veebruari lõpus läheb kaitseministeeriumi delegatsioon koos kaitsetööstusettevõtete juhtidega Araabia Ühendemiraatides Abu Dhabis toimuvale maailm aühele suurimale relvamessile IDEX.

Kaitseministeerium kahekordistab järgmisel aastal kaitsetööstuse arendustoetusi ja tõstab need 800 000 euroni aastas. Mullu laekus kaitsetööstuse arendustoetuste konkursile taotlusi 4,9 miljoni euro eest, mis ületas projekti 400 000-eurost eelarvet enam kui kümnekordselt.

Eesti kavatseb tänavu teisel poolaastal algaval Euroopa Liidu eesistumisperioodil levitada aktiivselt sõnumit, et Euroopa riigid peaksid tõstma kaitsekulutused vähemalt kahe protsendini SKPst. Euroopa kaitsekulude tõus mõjutab kaudselt ka Eesti kaitsetööstusettevõtete ekspordivõimalusi.

Kaitseministeerium tahab laiendada võimalusi kaasata kaitsetööstusprojektidesse Euroopa Liidu raha. Võimalus saada kaitsevaldkonna ettevõtetele Euroopa Liidu toetusi on ka praegu, kaitseministeerium soovib neid võimalusi ettevõtete seas rohkem teadvustada.

Kaitsetööstuse liit tegutseb aastast 2009

Eesti Kaitsetööstuse Liit tegutseb aastast 2009 ja sinna kuulub ligi 100 peamiselt Eesti ettevõtet.

  • 2014. aastal oli kaitsetööstuse sektori müügitulu 52 miljonit eurot, sealhulgas eksport 12 miljonit eurot.
  • 2015. aastal oli kaitsetööstuse sektori müügitulu 73 miljonit eurot, sealhulgas eksport 13 miljonit eurot.

Eesti kaitsetööstuse tugevamad valdkonnad

  • Küberkaitse (Guardtime, Cybernetica, BHC, Bytelife, Mooncascade, Nortal).
  • Piirivalve sensortehnoloogiad (Defendec).
  • Side- ja seiresüsteemid (Cybernetica, Telegrupp).
  • Mehitamata maismaaplatvormid (Milrem).
  • Mehitamata lennusüsteemid (ELI, Threod).
  • Sõidukite ja soomukite hooldus ja remont (Milrem, Baltflex).
  • Relvastuse hooldus ja remont (Nordic Armoury).
  • Isikuvarustus,, saapad (Ristol Trust, Galvi-Linda, Gevatex, Profline, Samelin).
  • Sõja ja katastroofimeditsiin (Semetron).
  • Pioneeri varustus ning aatomi, bioloogia ja keemiakaitsevarustus (Terramil).
Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles