Valitsus tahab vähendada karistatavate väärtegude hulka, ohtlikumate süütegude korral seatakse trahvid aga sõltuvusse rikkuja sissetulekust.
Valitsus tahab vähendada karistatavate väärtegude hulka (6)
11. veebruar 2017, 11:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Justiits- ja siseministeeriumi pressiteate kohaselt toetas valitsus väärteomenetluse reformi, mis tugineb kolmele põhimõttele. «Soovime inimesi trahvidega vähem karistada, mõjutada enim just ohtlikumate süütegude toimepanijaid ning muuta väärteomenetlust tõhusamaks ja kokkuhoidlikumaks,» ütles justiitsminister Urmas Reinsalu pressiteates.
Muudatustega on plaanis vähendada karistatavate süütegude hulka, näiteks võivad politseinikud tulevikus teatud juhtudel piirduda suulise hoiatusega ning loobuda vähemohtlike süütegude karistusregistrisse kandmisest. Samuti soovitakse tulevikus trahvida vähem alaealisi.
«Peaaegu pooltel Eesti elanikel on täna karistusregistris sissekanne, sest sinna satub ka selliste rikkumistega nagu katkise numbritulega sõitmine või vales kohas üle tee minek. Selline karistamine ei ole proportsionaalne ega mõistlik,» ütles siseminister Andres Anvelt, kelle sõnul on mõnikord rohkem kasu inimesega rääkimisest.
Kui aga inimese karistamine on siiski möödapääsmatu, siis aitab uus väärteomenetluse kord ajakulu oluliselt vähendada. Ministeeriumide teatel on muudatuste eesmärk viia ühe väärteoprotokolli koostamiseks kuluv aeg seniselt 20 minutilt viiele minutile.
Ohtlikumate süütegude korral nagu suur kiiruseületamine või joobes juhtimine hakkavad väärteotrahvid valitsuse plaani kohaselt sõltuma rikkuja sissetulekust. Ettepaneku järgi oleks sissetulekupõhise trahvi miinimumpäevamäär viis eurot, suurenedes vastavalt inimese sissetulekule. Trahviühiku suurus on praegu neli eurot.