/nginx/o/2017/02/10/6326607t1h2cfc.jpg)
Tallinna Ülikooli meediaõppejõud Jüri Pihel leiab, et rahvusringhäälingu uudistesaate «Aktuaalse kaamera» uus stuudiokujundus näeb tehnoloogiliselt kallis välja ja hiigelekraanid annavad meeleolu loomiseks palju võimalusi, mida saatemeeskond peab ilmselt veel avastama.
Piheli hinnangul on uus stuudiokujundus visuaalselt uhke, värske ja õhuline ning seal on palju ruumi. «Aktuaalse kaamera» eelmise stuudiokujunduse suur fänn ta enda sõnul ei olnud. «Kõik see läbi kasevineeri kumav sinine taust oli üsna kodukootud. Uus on muidugi võimas,» leidis Pihel.
«Nende hiigelekraanidega, mis on kõvasti suuremad kui BBC-l, näeb see kujundus tehnoloogiliselt väga kallis välja. Ka sisu poolest saab sinna projekteerida absoluutselt mida iganes,» jätkas Pihel.
Piheli arvates on uue stuudio suur boonus see, et kogu kujundust on võimalik ekraanide abil kiiresti muuta. «Kui disaineritel või režissööridel tekib uus mõte, siis saab tausta samal hetkel vahetada ja kogu mulje stuudiost muutub. Nii on see lahendus väga praktiline ja lihtne, väga kerge on seal luua erinevaid meeleolusid,» märkis ta.
«Nende hiigelekraanidega, mis on kõvasti suuremad kui BBC-l, näeb see kujundus tehnoloogiliselt väga kallis välja. Ka sisu poolest saab sinna projekteerida absoluutselt mida iganes.»
Teleekspert usub, et «Aktuaalse kaamera» meeskonnal seisab uues stuudios palju avastamisrõõmu veel ees. Seda, kuidas stuudiot täpselt kasutada, peaks tema arvates veel rohkem läbi mõtlema. «Eks seal praegu on kindlasti kasvuruumi. Võimalused on fantastilised,» ütles ta.
Pühapäevaõhtuses saates häiris meediaõppejõudu siiski Konstantin Pätsi portreteerinud loos kasutatud taustamuusika. «Seal kõlas selline nn «lifti tümm», mis täiesti põhjendamatult kogu aeg tõusis ja vajus. Ma ei oska öelda, millest selline valik, aga see ei toetanud seda lugu ega sisu. Võib-olla oli see nüüd juhus, aga varem räägiti, et kogu muusika on loodud spetsiaalselt saate jaoks,» rääkis Pihel.
Samas jagus tal saatejuht Priit Kuusele vaid kiidusõnu. «Ta oli heas vormis ja kasutas seda avarat stuudiot hästi ära. Liikumisega lood olid tehtud enesekindlalt ja hästi, väga professionaalselt – nii et see jättis sellise hea mulje,» kiitis Pihel.
Ka oli esimese saate pildikvaliteet ja valgus meediaõppejõu hinnangul heal tasemel. «Ma arvan, et hästi elatakse seal majas,» hindas Pihel.
Kuidas aga kogu uus ERRi uudistetoimetus, kus ühes ruumis on koos nii tele-, raadio- kui ka veebiuudiste tegijad, toimima hakkab, pole õppejõu hinnangul veel selge. «See on maailmas väga palju vaieldud teema,» tõdes Pihel ja nentis, et üheseid ja absoluutselt selgeid näiteid, kuidas sünergia sünnib, paraku võtta pole.
Oluline on õppejõu hinnangul, et ühises uudistetoimetuses ei tekiks illusiooni, et ühe uudise võib nüüd kolme kanalisse samaaegselt paisata. «Ei maksa end eksitada sellest, et igal pool on heli ja pilt, tegelikult need kolm meediumit erinevad üksteisest žanriliselt oluliselt ja loo lõplik n-ö valmiskirjutamine, mis tähendab tegelikult erinevaid tegevusi, on igas žanris erinev.»
Hea teleuudis on erinev heast raadiouudisest ning veebiuudis omakorda erinev tele- ja raadiouudisest, rõhutas ta. «Nii et ühe hetkeni see koostöö on vajalik ja möödapääsmatu, aga sealt edasi ei tohi neid žanre segi ajada. Meisterlikult kirjutatud uudis on igas žanris küllaltki erinev, kuigi sisult sama,» märkis Pihel.
Ühisosa võiks Piheli hinnangul leida sellest, mis puudutab eelinfot: allikate jagamisest, sündmuspaika jõudmisest, esmase informatsiooni kättesaamisest. «Niikaua kui ajakirjanikud inimlikult üksteisega infot jagavad, saab ka sünergia toimuda. Seda saab organiseerida, ka sundida. See on kindlasti väga mõistlik,» lisas ta.