Eile saatis Pärnu maakohus viieteistkümneks päevaks trellide taha 17aastase Edgari, kes vahistati neljapäeval, päev pärast seda, kui ta oli naabermaja õhkpüssist kuulirahega üle külvanud.
Naabrid elavad nooruki kuulirahe all
11. oktoober 2008, 12:51
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Kolmkümmend kaks tabamust,» luges Edgari naabermajas oma pensioniealise elukaaslase Antsuga elav Malle raudmunadest seintesse ja akendesse jäänud augud kokku. «Hullem kui Gruusias,» täheldas ta eriliste emotsioonideta hääles.
Üllatavat ei olnud selles rünnakus tema jaoks midagi. Edgar, kes on Antsu vennatütre poeg, olevat neid juba aastaid vahendeid valimata terroriseerinud. «Ants sai aastaid tagasi kuuliga kuklasse,» kinnitab Malle. «Ah, noh, see oli tinakuul,» rehmab Ants käega. «Tinakuul jah, aga auk on järel,» ei ole Malle nii leplik.
Aias sajab surma
Peale püssi kõmmutamise olevat Edgaril kombeks loopida üle majakatuse nende hoovi kive, klaastaarat, rauakola - kõike, mis tabamisel vigastada võib. Nõnda peavad Malle ja Ants autoga koju saabudes kõigepealt luuret tegema, ega viskevalmis Edgar neid varitse.
Iseäranis agressiivseks muutunud Edgar tänavu septembris. 12. septembril raius ta kirvega puruks Antsu ja Malle maja vihmaveetoru, ventilatsioonisüsteemi luugi ja uksekella.
Kuus päeva hiljem, kui Malle parasjagu aias rohis, hakkasid tema ümber ühtäkki vihisema rauast orad. Et rohimine eluohtlikuks muutus, läks Malle tuppa. «Võtsin kardina eest ja nägin, et Edgar virutab vastu akent,» mäletab ta. Raudkangiga antud hoop purustas pakettakna kolmest kihist kaks.
Katsudes, vaatamata pidevale hädaohule, siiski normaalselt elada, võttis Malle järgmisel päeval, 19. septembril, taas aiatööd ette. Kaua tal mullas sobrada ei lastud. Sedapuhku hakkasid taevast langema klaaspurgid, millel vigastuste suurendamiseks kaelad otsast löödud. Kiiruga tuppa taandunud Malle läks akna juurde, et oma ründajale näkku vaadata. «Siis tuli Edgar, kaks poolikut telliskivi peos, ning virutas need ülemise koridori akna pihta,» kirjeldas Malle sõjaseisukorda.
Samal päeval kella kümne paiku õhtul, kui Malle ja Ants parasjagu elutoas telerit vaatasid, lõpetas idülli raginaga aknasse lennanud suure kapsapea mõõtu kivimürakas. Taas päästis halvemast kolmekihiline pakettaken, mille üks kiht vastu pidas. Järgnes Antsu ja Malle jaoks juba rutiinne protseduur. Saabus politsei, võttis vanapaarilt ütlused ning tegi siis minekut.
Paarkümmend minutit pärast korravalvurite lahkumist viis Edgar alustatu lõpuni. Ennist terveks jäänud klaasist raksatas läbi teravate servadega kivimürakas. Suure viha ja hooga virutatud kivi äestas oma teel kummuti, Malle jala ning purustas kamina marmorplaadi.
Kolmapäeva hommikul paar tundi enne tulistamist olid Malle ja Ants jõudnud just eelnevate rünnakute käigus purustatud klaasid vahetada. Arved nende eest ulatuvad saja tuhande kroonini. Poiss oli juba klaaside vahetamise ajal närviliselt ümber maja tammunud ning plekk-kopsikuga vastu seinu tagunud.
Ema, anna padruneid
Koos onu, ema ja vanaemaga Tallinna maantee 34a numbrit kandvas tontlikus vee ja elektrita majas vineerplaatidega kinni löödud akende taga elutsev Edgar on Malle uskumuse kohaselt vaid tööriist perekonna käest.
«Onu Robert on ideoloog, ema seisab uksel ja annab relvi kätte,» ütles Malle. Vanaema olevat aga pealik, kelle heakskiidul kõik toimub.
Perekonna pahameele alla on Malle enda arvates sattunud seetõttu, et üritas Edgarit sotsiaaltöötajate ja lastekaitseorganisatsioonide abil koolipinki saada. Poiss pole tema teada mitte üht päeva kooliharidust saanud.
Eile hommikul raudus käsi kohtus seisnud ning Malle ja Antsu tunnistuste peale vaid muianud Edgar oma süüd ei tunnistanud. Samuti keeldus ta ütluste andmisest, ent kohtuotsust edasi kaevata ka ei tahtnud.