Kukk või kana, noor või vana

Kaja Kann
, Kultuurikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keity Pook «Sünaps»
Keity Pook «Sünaps» Foto: Kris Moor

Sõltumatu Tantsu Lava sari Premiere on platvorm, kus noored koreograafid toovad publiku ette oma esimese lavastuse. Niisiis, meil avanes võimalus vaadata tulevikku. Seekord näidati TÜ Viljandi kultuuriakadeemias tantsu õppinud Keity Pooki «Sünapsi» ja Sigrid Savi lavastust «Imagine There’s A Fish»  debüütlavastusi, mis loodud täiesti vabast tahtest. Vabatahtlikkuse all pean ma silmas eelkõige isiklikku algatust, tegemist ei olnud koolitöödega. Keegi ei sundinud, keegi ei suunanud, et kui palju peab olema tantsu ja kui palju muusikat ja kui palju teksti, ja mis kõige tähtsam, pärast ei pannud keegi ka hinnet.

NO37,9 aktsioon «Kreeka tragöödiad», kus EMTA Lavakunstikooli magistrandid üles astusid, oli hoopis teistsugune. Seal inimesed teadsid, milline tulevik olema peab. Tudengid teadsid seda, kuna õppejõud olid neile selle saladuse avaldanud, ehk isegi nõudnud. Seal oli tunda ülesannet, sooritust ja peatselt ilmuvat numbrit, mis hindab su oskusi. Füüsilise teatri õpilased pidid esitama kreeka tragöödiaid kindlasti kehaliselt ja samal ajal või siis seisakute hetkedel esitama ka teksti. Saalis oli peale kursusejuhendaja Jüri Naela ja konkreetsete tööde juures abistava Merle Karusoo ka palju hoolivaid ja kaasaelavaid teatrikolleege.

NO37,9 Lavakunstikooli aktsioon: «Kreeka tragöödiad», fotol Tanel Saar
NO37,9 Lavakunstikooli aktsioon: «Kreeka tragöödiad», fotol Tanel Saar Foto: Johan Elm
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles