Põhjamaade ravituristid käivad haiglas uuringutel

Foto: Urmas Luik

Iga kuu läheb mõni Tervise ravispaahotellis peatuv Skandinaavia raviturist Pärnu haiglasse uuringutele.

Neid ei ole Tervise ravi- ja spaaosakonna juhataja Aivar Koppase sõnutsi küll palju, kuid poolteise aasta eest alanud koostöö haiglaga lubab arvata, et aja jooksul uuringuid soovivate ja vajavate inimeste hulk suureneb.

“Eks iga uue asja käivitamisega ole ootused esialgu kõrged, ometi ei tähenda kõrgete ootuste seadmine seda, et huvi teenuse vastu napiks. Meie klientidest kasutab iga kuu paar–kolm klienti võimalust käia Pärnu haiglas uuringutel. Kalendrikuude kaupa nende hulk märgatavalt ei erine,” rääkis Koppas.

Et Tervis asub Pärnu ühes, haigla linna teises servas, on patsientide teekond ühest majast teise raviuuringute teenuse ladusal toimimisel äärmiselt oluline.

Tüüpiline raviturist on üle 60aastane seenior, kes on ostnud kuurordi seitsmepäevase raviteenuse.

Koppas ütles, et mõeldamatu oleks saata inimene omal käel Tervisest haiglasse ja tagasi. Ravituriste sõidutab asutuste vahel takso.

“Meie valveõde saadab ravituristi Tervisest takso peale ja haiglas on keegi radioloogiaosakonnast saabujal vastas. Patsient juhatatakse uuringule. Kui see on ühel pool, tellitakse talle transport ja saadetakse tagasi. Kiire, lihtne ja mugav korraldus. Inimene ise ei pea midagi tegema,” selgitas Koppas.

Tüüpiline raviturist on üle 60aastane seenior Soomest või Rootsist, kes on ostnud kuurordi seitsmepäevase raviteenuse. Meditsiinilised uuringud tehakse haiglas selle perioodi jooksul ja tulemusedki selguvad enne, kui inimene Tervisest lahkub.

Koppase sõnutsi ei saa konkreetselt välja tuua, milliste tervisehädadega niisugused kliendid enim kimpus on. Vaevusi, mille väljaselgitamisel on abi radioloogilistest uuringutest, leidub palju.

Pärnusse enesetunnet turgutama saabunud ravituristidele võimaldab haigla magnetresonantstomograafia- (MRT), kompuutertomograafia-, röntgen- ja ultraheliuuringud.

On üpris tõenäoline, et tulevikus teenuste ring laieneb.

Koppase jutu järgi on üha enam potentsiaalseid teenusesaajaid Tervisesse tulles kursis, et arsti saatekirjaga on neil võimalik kohalikku haiglasse uuringutele minna.

Siiski on radioloogilised uuringud küllalt keerukad, et neid ei saa eraldi reana ravispaahotelli hinnakirjas välja kuulutada kui kõigile vajalikku analüüsimeetodit.

“Meditsiinilise uuringu lõpliku otsuse langetab ikkagi raviarst,” toonitas Koppas. Pärnu haiglagi ei saa tema sõnade järgi uuringuid laialt reklaamida, kuna haigla põhitegevus pole raviturismieksport, vaid tagada ööpäevane arstiabi kõigile.

Pärast uuringul käimist väljastatakse patsiendile nii paberkandjal kui mälupulgal uuringutulemused ja -pildid, millega inimene pöördub oma raviarsti poole.

Uuringute eest tasutakse Eesti haigekassa hinnakirja alusel.

“Raviturist ei käi ainult uuringutel, vaid ostab mahuka paketi, mis koosneb uuringutest, transpordist, raviarsti vastuvõtust ja uuringutulemuste tõlkimisest, nii et lõppsumma tuleb mõnevõrra kallim,” täpsustas Koppas.

Ravi eest maksab inimene ise, kuid ta saab hiljem küsida kulude hüvitamist koduriigi ravikindlustussüsteemilt. Tervise praktika näitab, et paljud ravituristid on seda saanud.

Skandinaavia seeniorid on Koppase ütlust mööda rääkinud, et kodumaal on neil pea võimatu plaanipärastele uuringutele aega saada või tuleb neile pääsu väga kaua oodata.

“Eakaid on aina rohkem ja ravijärjekorrad venivad pikaks. Meil saab raviturist oma murega kohe vastuvõtule ja tulemuse kiiresti kätte. Kodus saab ta juba terviseprobleemi põhjustega tegelda,” seletas Koppas.