Kõige raskem aeg on tagantjärele kõige ilusam

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitlejad Triinu Meriste (vasakult), Jaana Kena, Terje Pennie ja Kadri Lepp on peale oma kutsetöö ennekõike emad.
Näitlejad Triinu Meriste (vasakult), Jaana Kena, Terje Pennie ja Kadri Lepp on peale oma kutsetöö ennekõike emad. Foto: Heigo Teder

Ugala black box’i viimase lavastusena jõudis läinud nädalal publiku ette teatri dramaturgi Liis Aedmaa loodud ja lavastatud «Emadepäev» – emotsionaalselt haarav pilguheit emaks olemise maailma, milles on üheskoos näriv nukrus ja siiras rõõm.

Loo alguses vaetakse naise ja ema rolli väljaspool kodu ning võimaldatakse süüvida õrnema soo läbi aegade pigem marginaalsesse osasse loomingulistes tegevustes. Etenduse käigus saab selgeks, miks see osa kipub marginaalne olema: naise suurim looming on lapsed, ainus valdkond, kus mehed meid asendada ei saa.

Suure ja ülla eesmärgi täitmise juurde kuulub aga hulk ühiskondlikke norme ning ettekujutusi, kuidas peab protsess õigesti kulgema. Kõige sellega on ülihästi kursis iga ema sisemine kohtumõistja, kes ei jäta end pitsitava tundega kordagi meelde tuletamast. Vahel rohkem, vahel vähem karmilt.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles