/nginx/o/2017/02/03/6306527t1h6e74.jpg)
«Radar» võttis luubi alla mitte ainult suurimad eripensionite saajad Eestis, vaid ka need, kellele hakkab Euroopa Liit töö eest liidu kõrgemates organites tulevikus kõrget pensioni maksma, nende seas ka Andrus Ansipile ja president Kersti Kaljulaidile.
Eesti Valitsus on liikumas tugevalt sinna suunda, et alates 2020. aasta 1. jaanuarist kaotatakse meie riigis eripensionid, mis tähendab, et 25 aastat pärast taasiseseisvust on eripensionide aeg Eestis läbi saamas.
Selgub, et praeguse seisuga on Eestis tervelt kümme inimest, kes kuulusid kunagisse Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ja kes sinna kuuludes ei hääletanud 1991. aasta 20. augustil Eesti riikliku iseseisvuse poolt. Hoolimata sellest maksab Eesti riik neile kümnele ja veel 137le endisele riigikogulasele 2578 euro ja 10 sendi suurust riigikogulase eripensionit.
«Ega minagi seda õigeks pea, aga ei olnud tol ajal võimalik teha nii, et ühed saavad ja teised ei saa,» meenutas «Radaris» Ülemnõukogu otsust luua oma liikmetele ning tulevastele riigikogu liikmetele eripensionid kunagine Ülemnõukogu ja riigikogu liige Ants Järvesaar.
Eestis saavad riigikogulase eripensionit need, kes kuulusid Eesti Vabariigi Ülemnõukogusse ning riigikogu XII, XIII ja IX koosseisu.
Riigikogulase palk on tänasel päeval 3437 eurot ja 46 senti. Praegu maksab riik parlamendiliikme vanaduspensionit 168le isikule. Neist 147 isikut saavad 75 protsenti riigikogu ametipalgast, mis teeb 2578 eurot ja 10 senti ning 21 isikut 40 protsendi suurust, milleks on 1374,98 eurot.
2578 euro suuruse pensionite saajate seas on teiste seas näiteks Edgar Savisaar, Siiri Oviir, Heinz Valk, Andra Veidemann, Jaan Kaplinski ja Valve Kirsipuu.
2578 eurot ja 10 senti paigutavad riigikogulased eestis makstavate eripensionite tabelis teisele kohale. Õiguskantsler saab keskmiselt 2425 eurot, kohtunikud 2325,6 eurot, prokurörid, 1234,1 eurot, riigikontrolli ametnikud 999,50 ning politseinikud 705,7 eurot.
Eesti riigi suurimat pensionit teenivad presidendid, kelle pensioni suuruseks on 75 protsenti presidendi ametipalgast.
See tähendab, et Toomas Hendrik Ilvese ja Arnold Rüütli ametipensioni suuruseks on ligikaudu 3690 eurot.
Europarlamendi liikmetel nagu näiteks Indrek Tarandil, Yana Toomil, Marju Lauristinil, Kaja Kallasel, Urmas Paetil ja Tunne Kelamil, on õigus Euroopa Liidult hakata saama pensioni, mille suuruseks saab olema 3,5 protsenti ametipalgast iga töötatud aasta eest.
Europarlamendi liikme palk on praegu 8484,6 eurot ja see tähendab, et Indrek Tarand, kel täitub 2019. aastal kümme aastat europarlamendis, hakkab saama pensioni 35 protsenti ametipalgast ehk 2969 eurot.
Tunne Kelam, kel täitub 2019. aastal 15 aastat europarlamendis, hakkab saama pensionit 4454 eurot.
Euroopa Komisjoni asepresident Andrus Ansip hakkab saama pensionit 4,25 protsenti iga töötatud aasta eest ehk tema penioni suuruseks saab 65 aastaselt pensionile jäädes ligikaudu 5000 eurot.
Küllike Jürimäed, kel saab aastal 2021. täis üheksa aastat staaži Euroopa Kohtu kohtunikuna, on õigus 65-aastaseks saades ligikaudu 8000 euro suurune pension.
Praeguse seisuga suurimat ametnikupensionit Eestis hakkab 65-aastaseks saades teenima president Kersti Kaljulaid, kellele 12-aastane tööstaaž Kontrollikojas toob kaasa ligikaudu 10 000 euro suuruse pensioni.