Kulus kaks aastat, et luua piinlikult täpse tööga hindamatu pärandus

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Merike Rosenthal (vasakult), Margit Rajando, Liina Laaneoja ning Kristin ja Arly Sulg.
Merike Rosenthal (vasakult), Margit Rajando, Liina Laaneoja ning Kristin ja Arly Sulg. Foto: Montaaž Artur Kuus

Alates 2015. aasta jaanuarikuust on kakskümmend naist Eestimaa eri paigust sõitnud iga kuu üheks nädalavahetuseks Tartusse. Neil kõigil oli üks suur soov: valmistada ise endale rahvariided.

Ajal, mil poest saab pikemalt valimata osta ükspuha milliseid rõivaid või tellida eksklusiivsed peoriided õmblejalt, näib hullumeelne pühenduda kaks aastat ühe riidekomplekti valmistamise peale. Ent kangakudumine, tikkimine, pilutamine, õmblemine on vähim, mida need 20 naist Eesti Rahva Muuseumi juures tegutsevas rahvarõivaste valmistajate koolis õppisid. Nagu ütles kursuse koordinaator Age Raudsepp, on selle kahe aastaga nendes naistes toimunud kirjeldamatu sisemine areng, mis on muutnud nende maailmapilti. Nüüd vaatavad nad sootuks teise pilguga vanal ajal loodut ning iseenda tööd.

Kahtlemata vaatavad nad teise pilguga presidendi vastuvõttu, kus võib rahvarõivaste kandjaid märgata. Liina Laaneoja, üks kursuse lõpetajatest, tunnistas, et peale kaht aastat rahvariiete lainel elamist on silm rikutud: tahtmatult hakkad märkama detaile, mis nende väärikate riiete juures silma riivavad või rõõmu teevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles