Orjastamine on süsteemne probleem

Joosep Värk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhja prefektuuri raskete kruitegude talituse juht Roger Kumm.
Põhja prefektuuri raskete kruitegude talituse juht Roger Kumm. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Eelmisel nädalal ilmus Postimehes lugu võikast orjastamisjuhtumist Pärnus, kus üks mees jäi mitmeks kuuks ebainimlikesse oludesse vangi ning orjastaja kasutas teda ära, võttes tema nimele laenu ja soetades mitmesuguseid seadmeid. Politsei- ja piirivalveameti töös ette tulnud juhtumid näitavad, et kiirlaenu- ja krediidiäris on tekkinud süsteemne probleem, mida oleks võimalik muuta. Põhja prefektuuri raskete kuritegude talituse juhi Roger Kummi sõnul sõltub muutus ettevõtete sotsiaalsest vastutustundest.

Roger Kumm, teie talituse menetluses on olnud mitu sellist juhtumit, kus nõrkade sotsiaalsete oskustega inimesi on ära kasutatud laenuvõtmiseks. Rahvakeeles nimetatakse neid tankistideks. Mitu neist on jäänud ilma kõigest ning lõpetanud tänaval. Mis on selle olukorra tekitanud?

Praegu on krediidiasutuste laenude ja liisingute kontrollimise viisid piiratud. Võimalik, et see on üks põhjuseid, mis selle taga on. Kelmid teavad, et süsteemis on nõrgad kohad. Nõrk koht on näiteks krediidivõimekuse hindamine. Teine koht on kindlasti nõrk tahe isikutuvastust korralikult teha. See väide põhineb meie tänastel menetlustel. Minu sõna selle peale!

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles