WTO: Venemaa 2014. aasta sealiha sisseveokeeld ELile oli ebaseaduslik (3)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sealiha.
Sealiha. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Maailma Kaubandusorganisatsiooni (WTO) apellatsioonikohus avaldas neljapäeval otsuse, millega Venemaa kaotas lõplikult WTOs Euroopa Liiduga peetud vaidluse 2014. aastal EList pärit elussigadele ja sealihale kehtestatud sisseveokeelu rakendamise seaduslikkuse üle, teatas BNSile Vabaerakonna maaelu toimkonna esimees Kaul Nurm.

Probleem sai alguse juba 2014. aastal, kui 24. jaanuaril avastati esimene Aafrika seakatku juhtum Leedus. Päev hiljem keelustas Venemaa elussigade ja sealiha impordi kogu Leedu territooriumilt, põhjendades seda WTO sanitaar- ja fütosanitaarnõuete (SPS) lepingu rikkumisega.

27. jaanuaril 2014. aastal keelustas Venemaa esmalt elussigade ja sealiha sisseveo ka Poolast, kohe seejärel aga kogu ELi territooriumilt tulenevalt jällegi Aafrika seakatku levikust ning sanitaar- ja fütosanitaarnõuete ehk WTO SPS lepingu rikkumisest. 2. aprillil 2014 keelustas Venemaa ka töödeldud sealiha toodete impordi Leedust ja Poolast.

25. juunil 2014. aastal avastati esimene Aafrika seakatku juhtum Lätis ja 8. septembril 2014 Eestis. Nendelegi juhtumitele vastusena keelustas Venemaa elussigade ja sealiha impordi alates 27. juunist 2014 Lätist ja 11. septembrist 2014 Eestist.

Sellele vastusena algatas Euroopa Liit juba 8. aprillil 2014 Venemaa vastu WTO vahekohtus vaidemenetluse, mida hiljem ilmnenud uute asjaoludega kuni septembrini täiendati. ELi seisukoht oli, et Venemaa poolt Leedule, Poolale, Lätile ja Eestile individuaalselt ning ELile üldiselt kehtestatud elussigade ja töödeldud sealihatoode sisseveokeelud on olnud ebaseaduslikud ja vastuolus WTO SPS lepingutega, mida Venemaa on kohustunud peale 2012. aastal WTOga liitumist järgima.

2016. aasta 19. augustil jõudiski WTO vahekohus seisukohale, et Venemaal oli õigus rakendada elussigade ja sealiha sisseveokeeldu üksnes nende riikide territooriumitel asuvatele ettevõtetele, mis jäid konkreetselt Aafrika seakatku avastamise järgselt kehtestatud piirangutsooni kas Leedus, Poolas, Lätis või Eestis. Küll aga puudus Venemaal õiguslik alus piirata elussigade ja sealiha importi mujalt ühenduse territooriumilt.

Neljapäevane WTO apellatsioonikohtu otsus seega üksnes kinnitab juba varasemat WTO vahekohtu otsust, märkis Nurm.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles