Suri graafik ja karikaturist Henno Arrak

Allan Keian
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Henno Arrak.
Henno Arrak. Foto: Eesti Kunstnike Liit.

25. veebruaril suri 87-aastasena omanäoline raamatugraafik ja karikaturist Henno Arrak, teatas täna Eesti Kunstnike Liit.

Arrak sündis Tallinnas töölisperes ja oli kunstik Jüri Arraku vend. Aastail 1948-49 õppis ta Tallinna Polütehnilises Instituudis, aastail 1949-55 oli tööparanduslaagris Kazahstanis nõukogudevastaste lendlehtede levitamise eest. Kodumaale naasnuna astus 1957 ERKI-sse, mille lõpetas 1963 raamatugraafika erialal. Esimesi esinemisi oli 1959. aasta noortenäitus. Juba 1960-ndate algul viljeles  ta raamatu- ja vabagraafikat ning eksliibrist, tegi ajakirjale «Pikker» karikatuure ja proovis kätt maalikunstis.

1966. aastal võeti ta vastu Eesti Kunstnike Liitu. Pärast ERKI lõpetamist töötas kunstnikuna Üleliidulise Kaubanduspalati Eesti osakonnas, kirjastuse «Valgus» ENE toimetuses, aastail 1969-70 kirjastuse «Eesti Raamat» peakunstnikuna.

1970. aastast peale on ta olnud vabakutseline kunstnik. 1960.-70. aastatel lõi ta terve rea krestomaatiliseks muutunud vabagraafilisi lehti, esialgu kõrgtrükitehnikates, 1970-ndatel ka sügavtrükis («Ema lapsega»,1965, plastikaatlõige; «Torso», 1967, linoollõige; «Ankrud paadisillal»,1969, linoollõige; «Aiapidu»,1971, ofort; «Katkine karussell», 1976, ofort; „Nokturn“, 1977, metsotinto jt.).

Tema 1960. aastate laad meenutas jõulise plastilisuse ja kontrastse valgusvarju käsitluse poolest mõnevõrra ERKI 1963. aastal graafik-plakatistina lõpetanud, ent maali siirdunud Jüri Palmi, kellele teda lähendas ka  intensiivne, seejuures  romantiliselt nägemuslik-kummastav reaalsustaju.

Talle on olnud iseloomulik põhjalik, tihe ja viimistletud graveerimislaad. See põhjalikkus iseloomustab teda ka raamatugraafikuna. Ta on illustreerinud ja kujundanud ligi poolteistsada raamatut E. Kippeli «Meelisest» (1961, 1976) K. Ristikivi «Inimese teekonnani» (1990), sealhulgas ka kunstiraamatuid (V.Vaga «Kunst Tartus XIX sajandil», 1971 ja «Kunst Tallinnas» XIX sajandil“, 1976; I.Solomõkova «Hando Mugasto», 1984).

Märkimisväärset kohta tema raamatugraafikas omavad puugravüüris illustratsioonid R.Sirgele - romaanile «Maa ja rahvas» (1965), «Teostele» (6 köidet, 1970-80) jt.  -  samuti pliiatsijoonistuses illustratsioonid L.Tolstoi teosele «Lapsepõlv, poisi-iga ja noorus» (1976, NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse pronksmedal).

Arrak on ka A. Solženitsõni «Gulagi arhipelaag» I-III üks tõlkijaid (1990). Omaette peatüki tema loomingus moodustab  joonistus, nii plastilis-pretsiisne kui ka maaliliselt hajuv. Joonistusele ja eksliibrisele oli pühendatud tema teine isikunäitus Tartu Kunstimuuseumis 1984. aastal.

Henno Arraku loomingust rääkides mainitakse sageli kõigepealt eksliibrist. Neid oli ta juba ERKI lõpetamise ajaks teinud üle 80. Eksliibriseid on ta teinud eeskätt puugravüüris, olles selle tehnika tippmeistreid eesti graafikas. See ala tõi talle ka rahvusvahelise tuntuse.

1994. aastal toimus tema isikunäitus (koos abikaasa kunstnik Iris Uugiga) Moskva Eksliibrisemuuseumis, 2013. aastal Frederikshavni Eksliibrise- ja Kunsti-muuseumis. Juba nõukogude ajal tegi ta puugravüüris postmarke, iseäranis aga 1990. aastatel Eesti postmarke koos maksimumkaartidega. 1970. aastatel kujundas ta ka medaleid.

Arraku töid on eksponeeritud tema 80. juubeli puhul 2010. aastal Lastekirjanduse Keskuses, 85. juubeli puhul Toompea lossi kunstisaalis. Mullu koostas Mart Lepp Tallinna Keskraamatukogu jaoks näituse Henno Arraku ja tema poolvenna Jüri Arraku teostest, kus võis leida nende loomingu kokkupuutepunkte.

Eesti Kunstnike Liit mälestab head kunstnikku, tõsist töötegijat ning avaldab kaastunnet lahkunu lähedastele.

Henno Arraku ärasaatmine toimub laupäeval, 4. märtsil kell 12.00 Metsakalmistu kabelis.

Eesti Kunstnike Liit
Eesti Vabagraafikute Ühendus
Eesti Eksliibrise Klubi
Eesti Kunstiakadeemia
Eesti Kultuuriministeerium
Eesti Kunstimuuseum
Tartu Kunstimuuseum
Eesti Post

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles