Kohus kaalub riigireetur Herman Simmi vanglast vabastamist Täiendatud 15.41!

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Herman Simm

FOTO: prokuratuur

Tartu maakohus kaalub riigireetur Herman Simmi (69) ennetähtaegset vanglast vabastamist, viimati arutas kohus küsimust 2015. aastal.

Maakohus arutab Simmi vanglast vabastamist tuleval nädalal, 8. märtsil Valga kohtumajas, kus tutvutakse Tartu vangla materjalidega. Kohtusse jõudsid materjalid 20. jaanuaril ja ühtegi kohtuistungit veel toimunud ei ole. Tõenäoliselt toimub arutelu kinniste uste taga, nagu ka 2015. aastal.

Simm on süüdi mõistetud esimese astme kuriteos. Tema karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021. Seega on ta praeguseks karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku ja kohus peab otsustama, kas ta vabastada ennetähtaegselt ilma elektroonilise valveta või mitte.

Nimelt on esimese astme kuriteo toime pannud kinnipeetaval võimalik ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabaneda pärast seda, kui ta on ära kandnud vähemalt poole oma karistusajast ja ilma elektroonilise valveta juhul, kui ta on karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku. 

«Vanglast vastavate materjalide saatmine kohtule toimub nii-öelda automaatselt vastava aja möödudes,» ütles Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamm.

Ta lisas, et 8. märtsi kohtuistungil kuulab kohus ära kinnipeetava seisukoha ning prokuröri suulise või kirjalikult esitatud seisukoha. Seejärel kuulutab kohus ühe või kahe nädala jooksul otsuse.

Tartu maakohus tegi esimese kohtumääruse Simmi ennetähtaegse vabastamise asjus 27. jaanuaril 2015. Selleks ajaks oli ta oma karistusajast ära kandnud üle poole ning tal oli võimalus ennetähtaegselt vabaneda üksnes elektroonilise järelevalve alla. Tema vabastamist arutati riigisaladuse kaitseks kinnisel istungil Tartu maakohtu Jõgeva kohtumajas.

Maakohus otsustas aga toona Simmi mitte vanglast vabastada, leides, et talle mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Tema vabastamist toetas Tartu vangla, selle vastu oli Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Loe lisaks: Kohus ei vabastanud Herman Simmi ennetähtaegselt vangistusest

Seejärel vaidlustas Simm maakohtu otsuse Tartu ringkonnakohtus, kuid ka ringkonnakohus otsustas ta trellide taha jätta. Kohus leidis, et antud asjas on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, vahendas ERRi uudisteportaal 2015. aasta kevadel. «Raskete tagajärgedega kuriteod nagu on Simmi süüditunnistamise aluseks olevad teod Eesti vabariigi vastu, väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu,» tõdes kohus toona.

Harju maakohus tunnistas Simmi 25. veebruari 2009 otsusega süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ning mõistis ta 12 aastaks ja kuueks kuuks vangi. 

Tagasi üles