Sugulaste rumalus tekitas lapsele hiigelvõla (6)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Pm

Lähedaste rumalate otsuste tõttu on 17-aastasel noormehel kaelas viiekohaline võlasumma, millest võib päästa vaid riigikohus.

«Ma saan kahe kuu pärast 18. Ja mul on juba praegu 15 000 euro suurune võlg. Kui ma lähen tööle, siis läheb kogu palk võla katteks. Põhimõtteliselt pean ma maksma selle eest, milles ma süüdi ei ole,» rääkis Artur Žukov.

Kuidas on see võimalik? Kokkuvõtlikult nii, et 2010. aastal sattus Arturi ema Jelena rahalistesse raskustesse ja nende korter pandi oksjonile. Seejärel pandi oksjonile laenu tagatiseks olnud korter, mis kuulus vanaisale ja vanaemale. See müüdi 2012. aasta veebruaris 24 500 euro eest, vahendas Rus.Postimees.ee ETV+ saadet Insait.

Korteri uueks omanikuks sai firma Eesti Investorite Grupp OÜ. Firma omanik Meelis Neelov võttis varsti korteri endiste omanikega ühendust ning pakkus neile võimalust korter 40 000 euro eest välja osta.

Arturi ema õde Veronika Žukova tahtis sugulasi aidata. Ta pakkus Neelovile, et maksab korteri eest 30 000 eurot, kuid too ei nõustunud. Arturil, tema emal, vanaemal ja vanaisal polnud kuhugi minna ja nad elasid korteris edasi. 2013. aastal läks Jelena Soome tööle. Artur jäi koos vanaemaga elama teisele omanikule kuuluvasse korterisse.

2015. aastal andis Neelov asja kohtusse. Ta nõudis elanike väljatõstmist ning kompensatsiooni saamata jäänud üüritulu eest selle aja jooksul, kui omanik ei saanud korterit kasutada. Kohtusse läks Arturi vanaema, ilma advokaadita ning vähimagi võidulootuseta. Nii jäigi Artur juba teist korda kodust ilma.

Ta pidi koos elama Veronika ja tolle mehe ning kuueaastase lapsega. Lisaks veel vanaema ja kaks koera. Tuli vastu võtta raske otsus ja Artur pidi koerast loobuma. Kuid teda ootas veel üks halb üllatus.

Kohtuotsuse kohaselt oli ka Artur solidaarsete võlgnike nimekirjas. Põhimõtteliselt selle eest, et elas koos sugulastega, kes kasutasid ebaseaduslikult võõrast pinda. Otsus tähendab seda, et Artur on võlgu niikaua, kui kogu summa on makstud.

«Jah, täiskasvanud on süüdi. Nad tegid vigu. Aga tuleb välja, et meie seadused ei kaitse kuidagi lapse õigusi,» võttis Veronika Žukova asja kokku.

Kas kohtunik märkas seda, et võlgnike nimekirjas on alaealine? Tallinna ringkonnakohtu vastusest selgub, et märkas. Tema seaduslikke huvisid pidi esindama tema seaduslik esindaja – ema. Aga ema isegi ei rääkinud pojale kohtuistungist, ei tahtnud teda kurvastada.

«Kohtus ma ei käinud, keegi mulle midagi ei rääkinud, mind kuskile ei kutsutud. Ma ei teadnud midagi,» rääkis Artur.

Kostjate nimekirja koostab hageja. Artur sattus nimekirja korteri uue omaniku, Meelis Neelovi soovil. Telefonivestluses kinnitas Neelov et tal on poisist kahju, kuid nõustus ametlikku kommentaari andma vaid oma advokaadi vahendusel.

Veronika Žukova on pöördunud kõikvõimalikesse instantsidesse, kuid saanud igalt poolt standardvastuse: poisist on kahju, aga pole meie võimuses kohtu otsust muuta. Võimalik, et Artur oleks pääsenud juriidilisest õudusunenäost, kui esimese astme kohus oleks tema olukorrale rohkem tähelepanu pööranud ja tegelenud tema eestkoste küsimusega.

Lõpuks leiti Arturile lastekaitse liidu kaudu advokaat – Ene Ahas, kes nõustus teda kaitsma sümboolse tasu eest.

«Midagi sellist ma pole varem näinud. See on nii absurdne, et pole arusaadav, kuidas see sai juhtuda. Asi pole seadustes ega vajaduses neid muuta, vaid selles, kuidas seadusi rakendatakse. Siin on igasugune terve mõistus kadunud,» ütles advokaat.

Ta lubas asjaga lõpuni minna ja kui riigikohtust õigust ei saa, siis pöörduda Euroopa inimõiguste kohtusse.

Vahepeal prooviti veel üht võimalust. Neelovilt paluti, et ta laseks Arturi võlgnike nimekirjast eemaldada. Ta ütles, et nõustub sellega vaid siis, kui talle ka vastu tullakse ja keegi maksab võlasummast ära mingi osa, näiteks 3000 eurot.

Eesti Investorite Grupp OÜ vastulause

On äärmiselt kahetsusväärne, et Postimees avaldas artikli ilma asjasse puutuva isiku kommentaare küsimata. Alloleva vastusega soovime korrigeerida artiklis olevad sisulised vead ja faktivead.

Galina Žukova, Vladimir Žukov, Jelena Žukova, Artur Žukov ning Ivo Krüüner kasutasid Eesti Investorite Grupp OÜ-le kuulunud korterit ebaseaduslikult 29.02.2012 - 29.03.2016 ehk 4 aastat ja 1 kuu.

Vaatamata korduvatele palvetele, meeldetuletustele ja kompromissettepanekutele üüri eelpool

nimetatud isikud ei tasunud ning vabatahtlikult korteri valdust ei vabastanud. Esimese väljatõstmise nurjasid Žukovid teadlikult valeväiteid esitades ning kohtutäiturit eksitades. Korteri omanik oli kompromissi korras valmis täielikult loobuma viivistest ja tasumata üürist 50% ulatuses, kui Žukovid oleksid korteri kohtumenetluse ajal vabatahtlikult vabastanud.

Vastavalt VÕS § 1037 lg 1 esitasime nõude kõikide isikute vastu, kes kasutasid korterit omaniku tahte vastaselt.

Täiesti vale on väide, justkui keegi ei oleks Artur Žukovit kohtus esindanud. Teda esindas kohtus ema Jelena Žukova, kes pidi ise seadusliku esindajana Artur Žukovi huvide eest seisma. Kohtul puudus kohustus Artur Žukovile esindajat määrata.

Kui Artur Žukov soovib kellelegi etteheiteid teha seoses tekkinud võlaga, peaks ta pöörduma

eelkõige Galina Žukova ja Jelena Žukova poole. Tegemist on solidaarvõlgnevusega ehk kui Jelena Žukova või Galina Žukova või keegi teine tasub võlgnevuse, siis kaob ka nõue Artur Žukovi vastu.

Artur Žukovi advokaat Ene Ahas pakkus kõigest kaks päeva enne ETV+ saate eetrisse minekut kompromissi, kus korteriomanik loobub tasuta kõigist nõuetest Arturi vastu ning vastutasuks ei toimu tema mustamist meedias.

Objektiivselt arusaamatuks jääb Artur Žukovi ja ta esindaja Ene Ahase seisukoht, et mõlemale

poolele mõistliku lahenduse pakkumise asemel on parem kulutada raha kohtuskäimisele, ning miks nad ootasid läbirääkimistega viimase hetkeni. Korteriomanik on pakkunud välja ja jääb selle juurde, et ema Jelena Žukova, vanaema Galina Žukova ja Ivo Krüüneri poolt 3000 euro maksmise korral loobub ta täitemenetlusest Artur Žukovi suhtes.

Lõpetuseks soovime parandada kõige suurema artiklis ja saates läbiva ebatäpsuse. Tegude põhjal võib järeldada, et Žukovite perekonna liikmed on püüdnud ainult end isiklikult päästa. V. Žukov maksis osa võlast ära tingimusel, et AINULT ise võlgnike nimekirjast pääseb. Jelena ja Galina Žukova aga põgenesid Soome, et võlgnevuse tasumisest pääseda ja pole senini ühtki senti võlast ära maksnud ega näidanud üles mingisugustki huvi võla tasumise ja Artur Žukovi olukorra parandamise vastu.

Ühtlasi pöördub Eesti Investorite Grupp OÜ Jelena Žukova, Galina Žukova ja Ivo Krüüneri poole palvega tasuda tekkinud võlgnevus. Vabatahtliku tasumise korral on alati võimalus kompromissideks.

Eesti Investorite Grupp OÜ loodab, et kellegi teisega ei juhtu kunagi sellist olukorda, kus ostetud korterit ei saa üle 4 aasta kasutada, kõigi nõuetega peab läbima mitu kohtuastet ning lisaks hakatakse võlgnevustest hoidumiseks lausa meedia abi kasutama.

Kommentaarid (6)
Copy
Tagasi üles