Konkursi «Eesti laul» finaal toimub teist aastat Saku suurhallis ning korraldusmeeskond on saanud seega võimaluse õppida mullustest vigadest. Produtsent Mart Normeti sõnul oli eelmisest aastast võtta umbes kuus lehekülge pikk dokument toona tehtud vigadega ning järgmiseks aastaks on juba praegu ette kirja pandud poolteist lehekülge asju, mida tuleks teha teisiti.
«Eesti laul» – Lego klotsidest tehtud päris asi
«Põhiline õppetund eelmisest korrast oli see, et kui 5000 inimest on ühes ruumis koos, siis see on tohutu energia – me arvasime, et see on seal, aga me ei uskunud, et see on nii võimas,» rääkis Normet, lisades, et just see teebki saate huvitavaks ja loob atmosfääri. Normeti sõnul on tähtis, et inimesed kohapeal läheksid laval toimuvaga kaasa, mitte ei istuks lösakil oma toolis: «See kõik toidab artisti. Sellepärast see saade nii laetud ongi.»
Kuigi Eesti on üks kõige väiksemaid Eurovisioonil osalevaid riike, on meie eelvoor Rootsi ja Norra järel suuruselt kolmas. «Uhke tunne, et inimesed tulevad sellega kaasa,» rõõmustas Normet, et «Eesti laulu» finaalis on sel aastal Eesti muusikute koorekiht. «Vabariigi parimad on kohal ning selle juures on kõik nagu üks pere, ei ole ühtegi kõrinärimist. See on väga unikaalne.»
Kõige suurem nähtav erinevus võrreldes eelmise aastaga on see, et Saku suurhalli lavakujundus on tänavu palju kallim ning laval on suured ekraanid, mille kasutamine nõuab suurt tiimi. «Need on Saku suurhalli enda väga moodsad ekraanid. Nad tegid selle investeeringu ilmselt ka «Eesti laulu» silmas pidades,» rääkis Normet. Ekraanid loovad laval ruumilise keskkonna ning erinevate nurkade alt näeb lava erinev välja.