Justiitsminister Urmas Reinsalu (IRL) kutsub järgmiseks nädalaks kokku ümarlaua, et arutada vanema ja lapse kohtumist reguleeriva seadustiku kitsaskohti.
Reinsalu kutsub kokku ümarlaua (5)
/nginx/o/2017/01/27/6287643t1hc88d.jpg)
2. märts 2017, 16:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Piirjuhtum annab ainest, et vaadata üle süsteemi toimimine,» osutas Reinsalu kolmapäeval Postimehes avaldatud loole, kus ühele emale on mõistetud kümnete tuhandete eurode eest sunniraha, kuna ema takistavat isa ja lapse kohtumisi. Võla katteks ähvardab kohtutäitur maha müüa korteri, kus laps elab.
«Ootan, et erinevad institutsioonid osutaksid, kas nende arust on süsteemi toimimises kitsaskohti. Alati on olemas valulisi piirjuhtumeid, aga minu arust on siin ka süsteemis probleem olemas, olen seda ka varem tähele pannud,» ütles Reinsalu. Ta on tulevaks neljapäevaks kokku kutsunud lastekaitse, sotsiaalministeeriumi, kohtutäiturite ja kohtu esindajad.
«Ma tahan lapse õigust keskmesse asetades otsida vastust küsimusele, milline oleks mõistlik menetluskord sellistes asjades. Selge on see, et ma ei pea realistlikuks sellist mehhanismi, kus last hakatakse politseinike kõrval konvoeerima.»
Oleks mõeldamatu terve mõistuse jaoks, et õiguse realiseerimine kahe täiskasvanu konfliktis viib välja selleni, et laps kaotab eluaseme.
Reinsalu sõnul kasutatakse teistes riikides intensiivsemalt lepitusmenetlust. «Täna kehtivas õiguses on ebapiisavalt sätestatud see sotsiaalne pool probleemis, kus meil on kaks konfliktses olukorras täiskasvanud inimest. Lepitusmenetluse võimalus on seaduses olemas, aga see peaks olema oluliselt intensiivsem. Kõige ratsionaalsem suund peaks olema see, et saavutatakse kokkulepe. Lepitusmenetlus ei ole ühekordne asi, vaid eesmärk on, et jõutakse lahendini, mis toimib,» rääkis justiitsminister.
Läbi arutatakse kitsaskohad, mis tekivad, kui kohus on paika pannud suhtluskorra ning üks vanem seda ei täida.
Reinsalu kohtus esmaspäeval juba kohtutäiturite koja esindajatega. «Nende jaoks oli küsimus, kas täiturite funktsioon peaks olema nende teemadega tegelemine. Täiturite vaade oli, et see on ennekõike lastekaitse küsimus, mitte tavalise tsiviilnõude realiseerimine.»
Ministri sõnul võib arutada paralleelse täitesüsteemi loomise üle, aga sel on omad probleemid. Ka võib kaaluda täiturite koolitamist.
Postimehes kajastatud juhtumit ta detailselt kommenteerida ei saa, ent on palunud endale sellest ülevaade anda. «Kui ilmneb, et tegemist on seadusenormide rikkumisega, siis on justiitsministeeriumi pädevus järelevalvemenetlus algatada,» ütles ta kohtutäituri tegevuse kohta. Samal ajal ootab ta ka, et kohus venitusteta tuvastaks, kas sunniraha sellises määras on õiguspärane.
«Ma ei taha ületada oma volituse piire, aga oluline on täitejuhtumites silmas pidada tegelikku eesmärki. Oleks mõeldamatu terve mõistuse jaoks, et õiguse realiseerimine kahe täiskasvanu konfliktis viib välja selleni, et laps kaotab eluaseme,» ütles ta siiski. «Ma ei saa hakata ministrina õigust jagama, et kummal poolel on õigus, ja ma arvan, et väga mõistlik on ka Postimehe hoiak,» lisas Reinsalu.