Lauri Hussar: kas võidame kümnendi või kaotame poolsajandi? (7)

Lauri Hussar
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lauri Hussar.
Lauri Hussar. Foto: Jaanus Lensment

Kui tihti oleme mõelnud sellele, miks me üht või teist asja teeme, milline on tagajärg ja mida teised meie ettevõtmistest arvavad? Tõenäoliselt mitte liiga sageli ning tihti erineb meie endi hinnang oma saavutustele oluliselt kõrvaltvaatajate peegeldusest.

Postimehe ja advokaadibüroo Tark sel neljapäeval korraldatud majanduskonverentsil ütles tuntud Soome ettevõtja ja visionäär Saku Tuominen, et Eesti on edukas siis, kui ta võtab ette suurelt ja teostab lihtsalt. Ei ole vaja moodustada suuri brändikomisjone, ei ole vaja välismaalastele rääkida puhtast loodusest ja ökotoidust.

Võrratu, suurepärane, silmipimestav. Ülivõrded ja klantspildid, kuid kellele ja miks? See on Tuomineni sõnul igav ega huvita kedagi. Kui pisut järele mõelda, on kõikvõimalike ränd- ja brändrahnuautorite indu jahutava seisukoha taga osaliselt karm tõde, sest valdav osa maailma rahvastest tahaks rääkida oma puhtast loodusest ja ökotoidust.

Tuomineni lahenduses peaks Eesti eristuma. Võtma tööle loomingulise juhi ja välismaise suhtekorraldusfirma, mis keskenduksid tõeliselt olulisele. Keskenduda tuleks seejuures suurele ja lihtsale ning siinkohal ei pea Tuominen silmas mitte ülesande kergust, vaid tunnet, mida suurte ja oluliste asjadega toimetulek meis tekitab. Kui Eesti teeb midagi hästi, siis kõigepealt räägivad meie eest meie teod ja siis tasub juba mõelda, kuidas seda laiemale ringile öelda.

Majanduskonverentsil «Kuidas võita järgmine kümnend?» jooksis korduvalt läbi mõte ja vajadus näha suurt pilti. Ehk kõige teravamalt Rail Balticu üle arutlemisel, mille puhul jäi kõlama endise Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase hinnang: kui projekt õnnestub nurjata, ei tule meil enam ühtegi tulevikuprojekti.

Majanduskasvuks ja ühiskonna arenguks on vaja soodsat majanduskeskkonda, mis sõltub ka maksupoliitikast; soodsat väliskeskkonda, tööjõudu ja ettevõtmisi toetavat infrastruktuuri.

Ent lisaks on veel tarvis nn X-faktorit, mis koosneb unistamisest, suurtest ideedest, tahtejõust, analüüsist, kahtlusest ja selle võitmisest, sihikindlusest ja veel tuhandest pisiasjast, mis annavad meie tegevusele olulise, sügava ja mõtestatud mõõtme.

Kui loobume unistamast ja suurelt mõtlemast, siis oleme alla andnud ning kogu jutt maksu- ja majanduskeskkonnast ei anna meile võimalust võita uut kümnendit, rääkimata veerand- või poolsajandist. Rail Balticu mõõtmine vaid praeguste kaubamahtude ja kriteeriumite järgi on viljatu, selle perspektiivi tuleb hinnata aastakümnete taha. Võimalus, millele ma seejuures isegi mõelda ei taha, võiks realiseeruda nii, et Rail Baltic algab Riiast ja kulgeb Leedu kaudu Euroopasse.

Sellist arengut oleks Eesti eneseuhkusel raske või peaaegu võimatu üle elada. Seega: mis oleks, kui mõtleks suurelt ja lihtsalt, enne kui oma väikeste ja raskete igapäevaülesannete juurde tagasi pöördume.

Kommentaarid (7)
Copy
Tagasi üles