«Vabariigi kodanikud»: venelastele on vaja saateid vene kogukonnast

Teelemari Loonet
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: SCANPIX

ETV saates «Vabariigi kodanikud» leiti täna, et venekeelse vaataja paelumiseks peaks rahvusringhääling keskenduma saadetele, mis räägivad siinse vene kogukonna elust ja probleemidest.

Meediaekspert Raul Rebane tõstatas küsimuse, milliseid kohalike venelaste probleeme venekeelne telekanal lahendada aitaks. «Mida saab telekanal teha? See saab teha midagi sellist, mida ei saa teha Moskva ja mida ei saa teha Hollywood – see on Eesti venelaste identiteedi ja suhtlusvõrgustike loomine ja see on praktiliselt ainuke asi,» kirjeldas Rebane oma nägemusest heast venekeelsest teleprogrammist.

Rahvusringhäälingu juhatuse esimees Margus Allikmaa nõustus Rebasega. «Vaja on neid saateid, mis räägivad Eesti venelaste elust ja sellest, kudias nad ühiskonnas hakkama saavad,» ütles ta.

Samas rõhutas Allikmaa korduvalt, et väide, nagu elaksid siinsed venelased eestlastest täiesti erinevas inforuumis ei vasta tõele – tervelt kaks kolmandikku neist jälgib ETV programmi. «Niipea, kui on jalgpallifinaal, presidendi aastalõpukõne või Eurovisiooni lauluvõistlus, leiab vene vaataja selle kohe üles,» märkis ta.

Venekeelse Postimehe vastutav toimetaja Viktoria Korpan oli seisukohal, et rahvusringhäälingusse on venekeelset kanalit igal juhul vaja. Praegust korraldust, kus ETV kahe venekeelsed saated lähevad eetrisse samal ajal PBK kanali populaarsemata saadetega, pidas ta aga halvaks.

«Kujutage ette, et linnas on teie lemmikbänd ja samal ajal samas linnas on mingi uustulnuk, mis on hea, aga tundmatu. Te lähete oma lemmikbändi vaatama,» tõi ta võrdluse. «Ei tasu panna neid saateid konkureerima täpselt samal kellaajal, nagu praegu on, see on neile (ETV2 saadetele – toim.) surmahoop.»

Ka endine teleajakirjanik ja praegune poliitik Vadim Belobrovtsev leidis, et PBKga konkureerida üritamisel pole mõtet. «Me peame endale aru andma, et me ei saa konkureerida, need eelarved on nagu taevas ja maa. Siis tuleb lihtsalt vaadata, mida me saame pakkuda kohalikule venelasele, mis võiks talle huvi pakkuda. Näiteks  Eesti venelaste elu siin või siis mõned asjad, mis toimuvad Eestis ja mis kindlasti pakuvad venelastele huvi. Aga need on ikkagi teatud saated ja kui need on eetris konkureerivatel kellaaegadel, ei tule midagi välja. Peaks kindlasti olema eraldi kanal ja siis oleks meil millestki rääkida,» arvas Belobrovtsev.

Saate jaoks intervjuu andnud Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin rõhutas, et kohaliku vene kogukonnaga tuleb saavutada emotsionaalne kontakt. «Ühiskonna enda jaoks – ka sisejulgeoleku jaoks, kui soovite – on oluline, et meil oleks vene elanikkonnaga otsene emotsionaalne kontakt,» rääkis Lauristin.

Tema sõnul peab rahvusringhääling aitama kaasa sellele, et siinsed venelased oleksid oma kodumaaga kontaktis ja tunneksid end osana siinsest auditooriumist. «Mingi Moskva kanal ei räägi ju Eesti inimesega Eesti asjadest,» ütles Lauristin.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles