Riigi Ilmateenistuse andmeil oli tänavune talv tavapärasest märksa soojem ja kuivem.
Kaart: kus oli talvel kõige paksem lumi ja kus paistis kõige rohkem päikest
Ilmateenistuses nendib värskes talvekuude ülevaates, et klimaatiliste aastaaegade määratlemine on mõnikord üpris problemaatiline, nii ka tänavu.
Klimaatiline eeltalv algab koos esimese ajutise lumikatte moodustamisega ja esimeste külmailmadega, kui ööpäevane keskmine õhutemperatuur langeb tavaliselt alla nulli. Klimaatiline päristalv on meil aga siis, kui lumikate on püsiv ja pakaselisi päevi on rohkem.
Kirde-Eestis algas talv 2. jaanuaril, mil tekkis püsiv lumikate, mis alles nüüd, märtsi esimestel päevadel kadus. Mujal Eestis päristalveks ei läinudki ja kogu talv püsis klimaatiline eeltalv.
Tänavuse talve keskmine õhutemperatuur oli -1,3 kraadi, mis on normist täpselt kaks kraadi soojem. Sama soe oli talv ka kolm aastat tagasi.
Kõige soojem talvekuu oli detsember +0,8 kraadiga ning kõige külmem veebruar, kui keskmine õhutemperatuur oli -2,5 kraadi.
Tänavune talv oli sademete poolest väga tagasihoidlik. Kui aastate jooksul on keskmiseks talve sajuhulgaks kogunenud 138 millimeetrit, siis seekord oli keskmine sajusumma vaid 83 millimeetrit.
Kõige kuivem oli jaanuar, kui maha sadas keskmiselt 25 millimeetrit sademeid ning kõige sajusem veebruar 30 millimeetriga.
Kõige päikeselisem kuu oli veebruar, kui paistis normist rohkem päikest ja ka kogu talve peale paistis päikest rohkem kui tavaliselt.