Enn Kunila: kunst, mida ei näidata, on surnud

«Siin teist tunnet kui suurepärane ei saagi olla, see on uhke tunne,» tunnistab kunstikoguja ja ettevõtja Enn Kunila särades. «Firenze on meid väga hästi vastu võtnud, linnapea oli kohal, vähe sellest, ta tundis kunsti vastu ka huvi. Siin on näha, et eesti kunstist ollakse väga huvitatud ning ausalt öelda läheb see korda ja liigutab väga.»

Enn Kunila eelistab jääda varju, räägib naeratus hääles ning on äärmiselt tähelepanelik ja hoolitsev. Oma oleku poolest meenutab ta Arvo Pärti.

«Tähtis on Eesti kunsti välja viia, kirjutada Eesti kunst Euroopa kunstilukku selliste tähtedega, mida see kunst tegelikult väärib.» Kui Enn Kunila seda keset renessansi sünnilinna lausub, siis on tema hääl siiras, ta tõesti mõtleb seda tõsiselt.