Kohus ei vabastanud riigireetur Herman Simmi ennetähtaegselt vanglast

Piret Lakson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Herman Simm Harju maakohtu istungi videosalvestiselt.
Herman Simm Harju maakohtu istungi videosalvestiselt. Foto: Kaitsepolitsei/Õhtuleht

Tartu maakohus ei vabastanud tänase määrusega riigireetmises süüdi mõistetud Herman Simmi (69) ennetähtaegselt vanglast.

Kohus leidis, et kuigi uute kuritegude toimepanemise oht on Simmi puhul madal, ei saa teda vabastada õiguskorra kaitsmise huvides ehk üldpreventiivsetel kaalutlustel.

Kohtu hinnangul tuleb uute kuritegude tõenäosust hinnates ainsa reaalse ohuna kõne alla see, et Simm hakkab edastama Venemaa esindajatele infot, millest ta sai teadlikuks enne vanglasse sattumist. Selline võimalus on kohtu arvates siiski vähetõenäoline.

Kohus tõi määruses välja, et Simm on osalenud vanglas nõustamistel ja vestlustel. Ta ei ole toime pannud distsiplinaarrikkumisi. Uute kuritegude tõenäosus on madal ka seetõttu, et tal on abikaasa, korralik elukoht, kõrgharidus, ta on kõrges eas ja tal on terviseprobleemid. Lisaks on kohtu arvates põhjust uskuda, et kontakti loomine vene agentidega ja neile info jagamine poleks Simmi jaoks kuigivõrd lihtne.

Riigireetmine võrreldav mõrvaga

Samuti on alust kahelda selles, kas Simmile palju aastaid tagasi teatavaks saanud info venelasi enam huvitab. «On keeruline eeldada, et kinnipeetav jättis pikkade aastate jooksul mingi olulise teabe venelastele välja rääkimata ja hakkaks seda tegema nüüd. Samuti ei ole alust väita, et Simmil on olemas selge motiiv uute kuritegude sooritamiseks,» seisab kohtu otsuses.

Küll aga on kohtu hinnangul Simmi vabastamine ennatlik üldpreventiivsetel kaalutlustel. Simm pani toime erakordselt raske kuriteo – riigireetmine on karistatav umbes sama raskelt nagu mõrv.

Tema teo toimepanemise ajal oli karistus riigireetmise eest küll mõneti leebem, aga siiski sarnane tapmise sanktsiooniga, võimaldades mõista kolm kuni 15 aastat vangistust. Kinnipeetav jagas Venemaale salajast infot enam kui kümne aasta jooksul.

Seega ei pannud ta kuritegu toime lühikese, hetkeemotsioonist ajendatud või järelemõtlematu tegevusena, vaid kaalutletud käitumisega. Simmi tegude ebaõiglust suurendab kohtu arvates nii tema töötamine olulistel ametikohtadel kui ka info jagamine just Venemaale ehk riigile, mis on Eestit pidevalt kahjustanud või vähemalt ohustanud.

Vangla toetas, prokurör mitte

Simmi ennetähtaegset vabastamist toetas Tartu vangla, kuid ei toetanud Lõuna ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Marek Vahing. Kohtumäärus on vaidlustatav 15 päeva jooksul selle kättesaamisest. 

Maakohus arutas Simmi vanglast vabastamist möödunud kolmapäeval Valga kohtumajas, kus tutvuti Tartu vangla materjalidega. Simm osales istungil telesilla vahendusel ja esindas end ise. Arutelu oli seekord avalik. 

Enne seda arutas kohus Simmi vabastamist 2015. aastal kinniste uste taga. Toona taotles tema kaitsja, et Simm vabastataks vangistusest ennetähtaegselt ning allutataks elektroonilise järelvalve alla.

Maakohus otsustas aga toona Simmi mitte vanglast vabastada, leides, et talle mõistetud karistus ei ole veel oma eesmärki täitnud. Tema vabastamist toetas Tartu vangla, selle vastu oli Lõuna ringkonnaprokuratuur.

Simm vaidlustas tunamullu maakohtu otsuse Tartu ringkonnakohtus, kuid ka ringkonnakohus otsustas ta trellide taha jätta. Kohus leidis, et antud asjas on vältimatu arvestada ühiskonna arusaamu õiglasest karistusest, vahendas ERRi uudisteportaal 2015. aasta kevadel. «Raskete tagajärgedega kuriteod nagu on Simmi süüditunnistamise aluseks olevad teod Eesti vabariigi vastu, väärivad rangelt ühiskonna hukkamõistu,» tõdes kohus toona.

Vabaneb vanglast 2021. aastal

Simm on süüdi mõistetud esimese astme kuriteos. Tema karistusaeg algas 19. septembril 2008 ja lõppeb 18. märtsil 2021. Seega on ta praeguseks karistusest ära kandnud üle kahe kolmandiku ja kohus pidi otsustama, kas ta vabastada ennetähtaegselt ilma elektroonilise valveta või mitte.

Nimelt on esimese astme kuriteo toime pannud kinnipeetaval võimalik ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabaneda pärast seda, kui ta on ära kandnud vähemalt poole oma karistusajast ja ilma elektroonilise valveta juhul, kui ta on karistusest ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku.

«Vanglast vastavate materjalide saatmine kohtule toimub nii-öelda automaatselt vastava aja möödudes,» on Tartu maakohtu pressiesindaja Krista Tamm Postimehele varem öelnud.

Harju maakohus tunnistas Simmi 25. veebruari 2009 otsusega süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ning mõistis ta 12 aastaks ja kuueks kuuks vangi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles