/nginx/o/2017/01/06/6230359t1hb0db.jpg)
PricewaterhouseCoopersi analüüsi järgi panustab languses transiidiäri Eesti majandusse rohkem kui selle ärisektori õitsenguaastatel, kirjutab majandusajakirjanik Andres Reimer.
Tellijale
Andres Reimer: transiidiäri laseb vastlaliugu (4)
12. märts 2017, 09:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimest korda peavad Eesti transiidiärimehed Venemaa transiitkaupa tagasi tõrjuma, sest suuremate masuudivedajate hiigelkasv tõstis kaubakogused raudtee läbilaskevõime piirile – just sellise sisuga loo kirjutasin 15 aastat tagasi.
Eesti logistikasektor avaldas sellel nädalal PricewaterhouseCoopersi analüüsi, mis näitab nii sektori allakäiku, kuid üllatuslikult samal ajal mõju kasvu Eesti majandusele.
Sadamate, raudteede ja lennujaamade kaubaveod vähenesid 2015. aastal ligi viiendiku võrra. Aastatel 2008–2014 vähenesid kaubaveod Eesti raudteel lausa 41 protsenti. Kuid langusest hoolimata moodustas logistikasektor riigi sisemajanduse kogutoodangust nüüd PricewaterhouseCoopersi hinnangul pea kaks korda suurema osa kui transiidibuumi aastatel – ligi viiendiku.
Üheksakümnendatel, kui tõeliselt suurt raha tehti just sadamas ja raudteel, aga tavainimesele polnud võõras sokkide nõelumine, väitsid lääne eksperdid, et transiidiäri moodustab Balti riikide sisemajandusest kolmandiku. Nad prognoosisid, et sajandivahetuseks saavutab see ärisektor isegi 50-protsendilise osatähtsuse.
Venemaa analüütikud ja poliitikud kordasid transiidiäri suure osatähtsuse väidet konverentsilt konverentsile kirgliku väsimatusega, et näidata, kui sõltuvad on Balti riigid Venemaast.