Trieri lugu sobib lavale nagu valatult

Põim Kama
, teatrikriitik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Bess (Marian Heinat) ja Jan (Ivo Uukkivi) ning Dodo (Katrin Pärn).
Bess (Marian Heinat) ja Jan (Ivo Uukkivi) ning Dodo (Katrin Pärn). Foto: Andres Keil

Möödunud laupäeval jõudis tuntud taani režissööri Lars von Trieri filmi «Laineid murdes» lavaversioon Tartu Sadamateatris publiku ette. Alles mõni aasta tagasi dramatiseeritud teos on seni veel võrdlemisi vähe lavastatud ning teatrilaval uudne ka mitte ainult kohalikus kontekstis.

Trieri vastuoluline film «Laineid murdes» (1996) on tekitanud palju poleemikat ning lubab mitmesuguseid tõlgendusi. Tegemist on traagilise looga suure südamega usklikust neiust, kes ohverdab oma vooruse ja elu armastuse nimel, uskudes, et suudab päästa abikaasa elu.

Väikeses puritaanlikus Šotimaa rannakülas elav äsjalaulatatud Bess ei suuda armastatud mehest lahus olla ja palub jumalalt naftaplatvormil töötava kaasa naasmist. Palve täitubki, kuid nagu ikka, on issanda teed kummalised ning mees tuuakse pärast rasket tööõnnetust koju halvatuna. Saades juhiseid nii jumalalt kui ka abikaasalt, asub Bess märtriteele, ohverdades suure ime ootuses oma au, väärikuse ning keha usu ja armastuse altarile.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles