Ettevõtlus jätab eestimaalased külmaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Swedbanki eraisikute rahaasjade teabekeskuse ja konjunktuuriinstituudi uuringust selgub, et vaid kolmandik eestimaalastest näeb võimalust oma sissetulekute suurendamiseks ning neist vaid kümnendik plaanib seda teha ettevõtjana.
Ettevõtlusega plaanis tulusid suurendad vaid 11 protsenti neist inimestest, kes nägi võimalust tulusid kasvatada lähima aasta jooksul. Seda on üle kahe korra vähem kui inimesi, kes olid valmis töökohta vahetama või täiendava töökoha võtma.
14 protsenti neist, kes soovivad oma sissetulekuid suurendada, eelistab äri ajada tavakodanikuna, mitte ettevõtjana ja pakub raha eest lisatöid või -teenuseid.
Eestimaalaste leigust ettevõtluse suhtes näitavad ka Eurostati uuringud, mille kohaselt on siinsete elanike huvi ettevõtlusega alustamise vastu viimastel aastatel oluliselt kahanenud. Kui 2007. aastal oli Eestis oma äriga raha teenivaid inimesi või peatselt ettevõtlusega alustada plaanijaid 22 protsenti, mida oli rohkem kui üheski teises Euroopa Liidu riigis, siis 2009. aastaks oli see arv 13 protsenti.
Kui ettevõtlusega alustajad toovad välja peamiste motivaatoritena suurema vabaduse, huvitavama töö ja võimalused suurendada tulusid, siis töötaja staatuse eelistajatele on vastupidiselt olulised regulaarne sissetulek, kindel tööaeg ja stabiilne töökoht.
Masuaastatel on halvenenud ka eestlaste suhtumine ettevõtjatesse, keda 2009. aastal nähti varasemast oluliselt enam teiste töö ärakasutajate või egoistidena, kes mõtlevad vaid oma rahakotile.