Ehitushindade tõus seab riigigümnaasiumi rajamise kahtluse alla (1)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põlva riigigümnaasium alustas tööd uues majas.
Põlva riigigümnaasium alustas tööd uues majas. Foto: Sille Annuk

Harjumaale ja Tallinna on haridus- ja teadusministeeriumil plaanis endiselt rajada kuus riigigümnaasiumi, kuid ehitushindade tõus ja poliitilised muutused võivad esialgseid kavasid muuta.

Haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juhi Kalle Küttise sõnul pole riigigümnaasiumite rajamise plaanidesse seni tehtud ühtki ametlikku muudatust, kirjutab Harju Elu. «Koolivõrgu programmis on kirjas, et Harjumaale ja Tallinna on raha planeeritud kuue riigigümnaasiumi jaoks,» ütles ta. Investeerimiskavas on praegu Viimsi, Tabasalu, Laagri ja Jüri gümnaasium.

Viimsi ja Tabasalu riigigümnaasiumiga Küttise sõnul muresid pole ning need kaks projekti jätkuvad, nagu plaanitud.

Siin head uudised Harjumaa jaoks lõppevad. Laagri riigigümnaasiumi osas on ministeerium praegu äraootaval seisukohal, kas kohalikud poliitikud suudavad omavahel kokku leppida selles, mida riigile lubatud; Jüri puhul on asi veidike keerulisem, täpsemalt on asi rahas.

«Me oleme nüüd olukorras, kus oleme jõudmas lõpule riigigümnaasiumite programmiga, ja mitmete kallinemistega oleme nende koolide puhul, kes on nimekirja lõppu jäänud, mõtlemas sellele, kas meil raha jätkub või ei jätku,» selgitas Küttis. «Vahepeal on hinnad tõusnud, aga summa, mis meile antakse, lepiti kokku 4–5 aastat tagasi.»

Küttise sõnul pole Rae vallale öeldud, et Jürisse riigigümnaasiumi ei ehitata, aga neljast Harjumaa riigigümnaasiumist on just nemad «nimekirja lõpus». «Me väga loodame, et raha jääb kuskilt üle, kuid me ei saa võtta endale kohustusi, mida me võib-olla täita ei suuda,» ütles Küttis.

Poliitiline jagelemine

Sugugi libedalt ei liigu asjad ka Laagri riigigümnaasiumiga. Lühidalt öeldes tekkis probleem siis, kui neli omavalitsust – Kernu, Nissi, Saue vald ja Saue linn – otsustasid ühineda. Aasta tagasi allkirjastati ühinemisleping, kuid vaid kuu varem oli Saue vald omakorda haridus- ja teadusministeeriumiga allkirjastanud lepingu riigigümnaasiumi rajamiseks Laagrisse.

Küttise sõnul oli lepingus tingimus, et peale Laagri riigikooli rajamist pole Saue vallas enam gümnaasiumitasemel õpet üheski teises koolis. Kui sel sügisel aga tekib neljast omavalitsusest suur Saue vald, asub seal ka Saue gümnaasium. Saue linn aga gümnaasiumihariduse andmisest loobuda ei taha. Seega on tekkinud ootamatu patiseis.

Seega on praegune seis, et riik kahe gümnaasiumiga sügisel tekkiva Saue valla territooriumil ei lepi – Küttise sõnul on sama, mis Sauelt, nõutud Pärnu, Kuressaare ja Rakvere käest ning nood on tingimused täitnud. Seetõttu ei taheta ka Sauele erandit teha, kuigi Küttis ei välista, et tulevikus võib olukord muutuda.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles