Kaliningradis tulevad MM-mängud sohu rajatud staadionil

Kuna Kaliningradi staadion rajatakse soisele pinnasele, tuli 22 hektarile vedada 1,5 miljonit kuupmeetrit ehk 2,2 miljonit tonni liiva. Foto: Jaanus Piirsalu

Järgmise suve jalgpalli maailmameistrivõistluste areenidest on Peterburi järel Eestile kõige lähem mängupaik Kaliningrad, kus poolteist aastat enne esimest mängu ei leia peaaegu mingitki märki lähenevast maailma suurimast spordisündmusest.

«2018,» teatas malmist lakoonilisusega mulle järjekordne jalgpallipildiga Kaliningradi kaevuluuk. Pärast paari päeva Kaliningradis hakkas mulle tunduma, et kohalikud kaevuluugid ongi seal jalgpalli MMi suurimad fännid. Logod kaevuluukidel olid nimelt ainsad märgid, mida ma selles Venemaa Euroopa-eksklaavis läheneva suurvõistluse kohta nägin.

Aga see on iluviga. Küll venelased selle parandavad, nad on ürituste korraldamisel alati lõpuspurdimeistrid.

Hoopis suurem probleem on MMiks staadioni ehitus ja räämas kohaliku lennujaama ümberehitus. Kohalikud ikkagi loodavad, et järgmiseks suveks pole Venemaa ja maailma suhted nii sassis, et üldse vutifänne ei saabu.

Kui räägitakse jalgpalli MMi ehitustöödest Venemaal, siis reeglina tuuakse näiteks Peterburi ehitatavat võimsat staadioni. Lugematute skandaalide kangelast «Krestovski» staadioni, millest valmimise järel saab Zeniidi uus koduareen, on ehitatud juba koguni 11 aastat! Tegemist on maailma läbi aegade ühe kõige kallima vutistaadioniga, mille maksumus on tänaseks kerkinud juba 44 miljardi rubla (tänase seisuga 715 miljonit eurot) peale. Kusjuures algne eelarve oli seitse korda väiksem – kuus miljardit rubla. See kõlab ehk uskumatult, aga Zeniidi uue staadioni ehituse eelarve ületab enamuse Venemaa regioonide aastaeelarveid (ilma föderaalse dotatsioonita).

Aga värvikas on ka staadioni ehitamise lugu Kaliningradis. Seda kahel põhjusel: esiteks ehitatakse seda soosse ning teiseks pole eriti selge, mida kohalikus mõistes hiidstaadioniga peale MMi mõnda alagrupimängu peale hakatakse.