Üksikute majanduskasvu meetmete rakendamine ei too Eestile kiiret ja loodetud tulu. Vajame arengukava, mis ergutab ettevõtlust ja vaatab majanduse arengu soodustamisel ette vähemalt 10–15 aastat, leiab Technopolis Ülemiste ASi juhatuse esimees Gert Jostov.
«Eesti suurim probleem täna on see, et majandus seisab. Möödunud aasta kokkuvõttes jäime Euroopa Liidu keskmisele alla. Samuti kohtab meil liiga palju suhtumist, et milleks üldse kasv, las inimesed nokitsevad rahulikult samas tempos edasi,» rääkis Jostov.
«Aga kui kasvu ei ole, siis inimestel elu paremaks minna ei saa! Seisak pärsib ettevõtlust: töökohti juurde ei teki, palgad ei tõuse, investeeringuid juurde ei tule, arstide järjekorrad pikenevad, teed vajuvad auku ja inimesed muutuvad järjest rahulolematumaks.»
Jostovi sõnul on meil palju probleeme, mida saab lahendada majanduskasvuga, näiteks haigekassa eelarve puudujääk. «Eestis on kaks vale trendi: riigi kulutused üha suurenevad ja äri ei suuda sellega kaasa tulla. Samas ei saa riik üksi mõjutada seda, et majandus käima läheks – meie edu sõltub palju välismõjudest – näiteks sellest, kuidas läheb peamistel kaubanduspartneritel Soomel, Rootsil või Saksamaal,» märkis Jostov.
«Kuid saame endale tunnistada, et meil on probleem. Tänased riiklikud meetmed on suunatud kahjuks rohkem hetketarbimisele, aga mitte äri hoogustamisele pikaajaliselt.»
Jostovi hinnangul seisneb majanduskasvu põhiretsept eelkõige selles, et riiklik majanduse arengu soodustamise kava peaks vaatama ette vähemalt 10–15 aastat, mitte 5 aastat, nagu on täna.
«Plaan peab olema piisavalt pikaajaline, et see ületab tavapäraseid majandustsükleid. See aitab korrastada mõtteid, seada sihte ja tekitada stabiilsust. Sest mitte ainult Eesti inimestel ei ole huvi siin äri teha, investeeringud tulevad ka väljast. Ka Eesti Panga hinnangul on järjest vähenevad investeeringud üks peamisi põhjuseid, mis Eesti majanduskasvu pärsib,» kinnitas Jostov.
«Majanduse arengukava võiks väga konkreetselt vastata küsimustele – kuhu me siis ikkagi järgmise 15 aastaga läheme, mis on eesmärgid ja mida me saame nendeni jõudmiseks teha. See võiks sisaldada ka vähemalt kolme fundamentaalset konkurentsieelist teiste riikide ees – ehk et milles me suudame olla peajagu üle näiteks Soomest, Lätist või Leedust ja kuidas neid eeliseid enda kasuks tööle panna,» sõnas Jostov. «Näiteks vedas möödunud aasta viimase kvartali üle ootuste kiiret 2,7 protsenti majanduskasvu IKT sektor, mis moodustas sellest ligi 0,8 protsenti.»