Möödunud sajandi Eesti üks huvitavamaid skulptoreid saab Kumus ülevaatenäituse

Janar Ala
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anu Põder, Pikk kott, 1994
Anu Põder, Pikk kott, 1994 Foto: Anu Põder

17. märtsil avatakse Kumus näitus «Anu Põder. Haprus on vaprus!»

Anu Põder on olnud üks huvitavamaid Eesti 20. sajandi skulptoreid. Tema loomingut võib mõtestada ja vaadata üha ja uuesti väga erinevatest vaatepunktidest. Põder on Eesti skulptuurimaastikul seisnud oma kaasaegses kunstipildis kaua erandlikuna. Erilist tähelepanu väärib tema erakordne võime skulptuuri- ja installatsioonivormis väljendada vaimseid ja kehalisi kogemusi. Kui varem on Põdra loomingut enamjaolt eksponeeritud oma ajastu raamides, siis kõnealusel näitusel saab Anu Põdra loomingut esmakordselt vaadata rahvusvahelises, 20. sajandi naiskogemust kujutavas kunstitraditsioonis.

Anu Põdra loomingust on teada ligikaudu 60 kunstiteost, millest pool on eksponeeritud näitusel «Anu Põder. Haprus on vaprus!». Lisaks Anu Põdra loomingule on näitusel Ana Mendieta «Mehhiko siluettide» fotosari ja videod, mis mõtestavad naise kehalist kogemust looduses ja vägivalda ühiskonnas. Alina Szapocznikowi installatsioon «Isikustatud kasvajad» on üks kunstniku võtmelisi teoseid, mis käsitleb ajalikkust ja mälestusi. Iza Tarasewiczi ruumiinstallatsioon kätkeb endas imeravimina tuntud raviseeni ja meenutab  vormilt habrast muusikainstrumenti. Katrin Koskaru keskendub uues maalisarjas sõdade tajumisele ja läbielamisele tagasivaates ja praeguses hetkes. Ursula Mayeri multimeediainstallatsioon räägib konfliktidest ühiskonnas ja iseendas, põimides omavahel mütoloogia, kirjanduse ja päevapoliitika.

Näitusega küsime, kuidas on 20. ja 21. sajandi naiskunstnikud kujutanud oma keha ja subjektsust ümbritsevas maailmas? Milline on tänapäevase maailma naiskogemuse nägu? Kuivõrd saab kunstis estetiseerida ajaloosündmuste traagikat või nalja visata argimurede üle? Mida saab kunstnik abstraktse kunstiteose abil vaatajale kommunikeerida? Mis ühendab eri riikidest pärit eri põlvkondadest kunstnikke, kes kunagi pole omavahel kohtunud ega tea alati üksteise loomingut, ent väljendavad sarnaste vormiliste loogikate abil sarnaseid küsimusi?

Kunstnikud: Anu Põder, Katrin Koskaru, Ursula Mayer, Ana Mendieta, Alina Szapocznikow, Iza Tarasewicz

Kuraator: Rebeka Põldsam

Kujundajad: Maarja Kask, Neeme Külm, Ralf Lõoke

Graafiline disain: Brit Pavelson, Koit Randmäe

Koordinaator: Triin Tulgiste

Näituse meeskond: Juta Kivimäe, Isabel Aaso-Zahradnikova, Kaie Kukk, Valmar Pappel, Andres Amos, Erki Nagla, Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut restauraatorid

Kumu Dokumentaali käigus linastuvad filmid Louise Bourgeois'st ja Eva Hessest.

Kollektsioonid: Helsingi Kunstimuuseum, Tartu Kunstimuuseum, Zachęta Rahvuslik Kunstigalerii, Galerie Lelong, LUX, erakogu, Eesti Kunstimuuseum

Täname: Alice Kask, Saskia Kask, Hedi Jaansoo, Kadi Estland, Rainer Kattel, Mari Laanemets, Sirje Helme, Dirk Snauwaert, Orit Gat, Anu Vahtra, Dénes Farkas, Maigi Magnus, René Reinumäe, Kristo Anton, Mikk Heinsoo, HS Art Service, Seenehunt OÜ, Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles