Jaani kiriku uus orel tuleb kolm korda suurem kui senine

Aime Jõgi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaani kiriku organist Elke Unt ütleb, et uus orel tuleb vana oreli koha peale. On vaja head koostööd, et barokkstiilis pill mõne aasta pärast olemas oleks. «See töö peab kokku sobima nagu sipelgate tegemised ühes suures sipelgapesas,» sõnas ta.
Jaani kiriku organist Elke Unt ütleb, et uus orel tuleb vana oreli koha peale. On vaja head koostööd, et barokkstiilis pill mõne aasta pärast olemas oleks. «See töö peab kokku sobima nagu sipelgate tegemised ühes suures sipelgapesas,» sõnas ta. Foto: Sille Annuk

Pärast aastaid kestnud vaheaega on Jaani kirikus hakatud taas julgelt rääkima uuest viledega pillist. Rääkima ja selle nimel tegutsema.

Tartu Jaani kiriku muusikajuht Elke Unt osutas selja taga olevale vanale orelile, millel ta on lugematu arv kordi mänginud. See saabus Tartusse annetusena 2005. aastal Kielist, sel on kaks manuaali ja üksteist registrit. Pill ehitati 1965. aastal.

«Jaani kiriku uus orel tuleb vähemalt kolm korda suurem kui senine,» märkis Unt. Ta selgitas, et eesmärk on ehitada 30 kuni 32 registriga Danzigi 18. sajandi traditsioonist lähtuv barokkorel, eeskujuks orelimeister Andreas Hildebrandti pillid. 

Barokkorel tähendab Undi sõnul üht väga erilist pilli, mil on vana häälestus ja ajastutruu kõla. Teist sellist Eestis ei ole.

Õla paneb alla Floridante

Tartu Jaani kiriku oreliunistusest rääkis Elke Unt eelmisel sügisel vanamuusikaansambli Floridante klavessiinimängijale Saale Fisherile, kelle silmad lõid barokkorelist kuuldes särama. Ta arvas, et kui ühel päeval oleks Tartus niisugune orel, võiks siia luua ka vanamuusikapäeva tähistamise traditsiooni.

Elke Unt selgitas, et iga orel on isiksus. Neid ehitatakse täpselt sellesse ruumi, kus nad kõlama hakkavad.

Tänavu juba kaheksandat korda UNESCO egiidi all toimuva vanamuusikapäeva ellukutsuja on Euroopa vanamuusikaassotsiatsioon. Sellest võtavad osa muusikud umbes kahekümnest Euroopa riigist, samuti USAst. Seda peetakse 21. märtsil.

Tänavu saavad pidustustest osa ka tartlased. 

Nimelt vanamuusikapäeva eelõhtul, 20. märtsil kell 19 annab ansambel Floridante Tartu Jaani kirikus kontserdi, mis on ühtlasi toetusavaldus tulevasele barokkorelile.

Tartu publikul on võimalus tund enne kontserdi algust soetada endale kas 8-, 10- või 20-eurone pilet ning kogutud raha läheb oreli toetuseks.

Elke Unt osutas sellelegi, et Jaani kiriku oreli heaks leiavad aset ka pühapäevased koorikontserdid. 

Esimene selline kontsert toimus Tartu noortekoori eestvõttel läinud aasta hingedepäeval, mil publiku panusena kogunes orelifondi 312 eurot. Kaunimate jõululaulude eesti-soome ühislaulmiselt kogunes 145 eurot. 

2. aprillil kell 14 annavad kontserdi aga kammerkoor SoLeMiJo ja Tartu üliõpilassegakoor. 

6. juunil kell 14 tuleb esinema Lõuna prefektuuri segakoor Chorus Menticum.

Ka kannatusaja laupäevakontsertidel on võimalik 20 euroga osta orelifondi toetuspilet.  Muusikaliste veerandtundidega kogutud annetused on samuti andnud suure panuse.

Sihtasutuse Tartu Jaani Kirik juht Juhani Jaeger ütles, et orelifondi on kogunenud siiski vaid näpuotsatäis raha, kui seda võrrelda vajamineva summaga. 

Õnneks on selle toel alustatud ettevalmistustöid. Juba on kokku saanud rahvusvaheline eksperdirühm, kuhu kuuluvad lisaks Jaani kiriku organistile ja sihtasutuse juhatusele Poola oreliekspert ja organist Krzysztof Urbaniak, Soome-Saksa oreliehitaja ja ekspert Helmuth Gripentrog ning Soome Sibeliuse akadeemia oreliõppejõud Markku Mäkinen. 

Nende ülesanne on paika panna oreli detailne tehniline lähteülesanne. Alles seejärel saab hakata ehitajatele mõeldes orelihanke konkurssi korraldama. Oreli kogumaksumus arvatakse olevat umbes 700 000 eurot.

Eeskujuks meistrite töö

Elke Unt selgitas, et iga orel on isiksus. Neid ehitatakse täpselt sellesse ruumi, kus nad kõlama hakkavad. 

«Oluline on, milleks orelit kasutatakse, samuti pilli seotus linna muusikaeluga ning milliseid oreleid siin regioonis juba on või ei ole,» selgitas Unt. «Hoolega koostatakse oreli registrite valik ja nende kõlaomadused. Oluline on mängumehhanismi tehniline lahendus ning ajastu ja meistrid, kelle tööd saab eeskujuks võtta.»

Kontserdid Jaani kiriku barokkoreli heaks

  • 20. märtsil kell 19 vanamuusikaansambel Floridante
  • 2. aprillil kell 14 kammerkoor SoLeMiJo ja Tartu üliõpilassegakoor
  • 6. juunil kell 14 Lõuna prefektuuri segakoor Chorus Menticum
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles