Põhiseaduskomisjon toetab presidendi puhkuse kaotamist
Täiendatud kell 13.02

Президентский дворец в Кадриорге.

FOTO: Mihkel Maripuu

Presidendi puhkust puudutavaid probleeme arutanud parlamendi põhiseaduskomisjon toetas täna üksmeelselt riigipea puhkuse kaotamist.

Põhiseaduskomisjoni esimees, Isamaa ja Res Publica Liitu kuuluv Ken-Marti Vaher ütles Postimehele, et komisjon otsustas konsensuslikult asuda välja töötama eelnõu, millega probleemid lahendada. «Otsustasime minna seaduste muutmise, mitte põhiseaduse muutmise teed. See tähendab, et kaotame nii presidendi töökorra kui presidendi ametihüve seadusest puhkuse kui juriidilise mõiste. Seda eelkõige põhjusel, et presidendi puhul on tegemist staatusega, mitte töölepingulise suhtega,» ütles ta.

Tema sõnul eeldab presidendi institutsioon, et president täidab oma ametiülesandeid ööpäevaringselt ehk 24/7. «Absurdne oleks olukord, kus president ei täida näiteks erakorralise sündmuse tõttu oma ülesandeid, kuna asub nn ametlikul puhkusel. Erakorraliste kogunemiste või sündmuste ajal peab ta olema kättesaadav ja vajadusel liikuv ka juhul, kui ta sel hetkel näiteks puhkab või veedab aega perega. President määrab ise oma tööaega selliselt, et oleks täidetud põhiseaduse sätestatud ülesanded,» lausus Vaher, kelle sõnul laheneb seega ka senine probleem kümnetesse tuhandetesse ulatuva puhkusehüvitisega, mida senistele presidentidele on seoses välja võtmata jäänud puhkusega makstud.

Presidendi kantselei direktor Tiit Riisalo saatis veebruari keskel riigikogu esimehele Eiki Nestorile kirja, kus märkis, et presidendi puhkuse menetlemise keerukas kord põhjustab nii riigi haldusaparaadile kui ka riigikogule olulist lisakoormust. «Keeruka protseduuri rakendamatust praktikas kinnitab tõsiasi, et pärast iseseisvuse taastamist pole ükski Eesti president talle ette nähtud puhkust kasutada saanud,» nentis ta. Kasutamata jäänud puhkuse eest makstakse presidendile volituste lõppemisel hüvitist.

Kui president soovib praegu ametlikult puhkusele minna, lähevad tema volitused üle riigikogu esimehele, kelle volitused riigikogu liikmena lõpevad ja kes peab peatama ka oma erakondliku kuuluvuse. «Riigipea asendamise ajal ei tohi riigikogu esimees täita talle riigikogu esimehe ametis ette nähtud ametiülesandeid ning tema ülesandeid peab hakkama täitma riigikogu esimene aseesimees. Samuti peaks ajaks, mil riigikogu esimees täidab presidendi ülesandeid, asuma suure tõenäosusega riigikogusse asendusliige. Lisaks kaasneb sellega asjasse puutuvate isikute palkade, puhkuste ja erakondadele määratud pearahade ümberarvestamine,» kirjutas Riisalo.

Samuti on praegune regulatsioon tema sõnul mitmeti mõistetav. «Erinevaid tõlgendusi võimaldab 2001. aastal vastu võetud presidendi töökorra seaduses sätestatu, mille kohaselt loetakse puhkust takistuseks, mille tõttu on president ajutiselt võimetu oma ülesandeid täitma. Tuleb aga märkida, et ka puhkuse perioodil säilib riigipeal presidendi staatus ja võime oma ülesandeid täita. Vajadus riigipead tänases, digitaalset suhtlemist võimaldavas maailmas puhkuse ajal asendada on seetõttu küsitav,» ütles Riisalo ning palus riigikogul presidendi puhkuse rakendamisega seotud asjaolusid analüüsida ning vajadusel täpsustada kehtivaid regulatsioone.

Tagasi üles