Ämari lennubaasis maandusid täna pärastlõunal esimesed Prantsuse kaitseväelased, kes hakkavad teenima NATO lahingugrupi koosseisus.
Galerii: Esimesed Prantsuse kaitseväelased saabusid Eestisse
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
20. märts 2017, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna saabus Eestisse 50 Prantsuse kaitseväelast, kokku panustab Prantsusmaa Tapal paiknema hakkavasse lahingugruppi 300 kaitseväelasega. Prantslased panustavad NATO lahingugruppi järgneva kaheksa kuu vältel, andes seejärel vastutuse üle taanlastele.
«Me oleme siin näitamaks, et Prantsusmaa panustab NATO liitlaste omavahelisse koostöösse ja et teenida koos oma liitlastega Eestist ja Ühendkuningriigist,» ütles Prantsuse kontingendi ülem kolonel Michel de Mesmay.
Ta lisas, et Prantsuse sõduritel on varasemast hea koostöökogemus eestlastega nii Kesk-Aafrika Vabariigist kui ka piraatlusvastaselt operatsioonilt Adeni lahel.
Lahingugruppi kuulub ligi 1200 liitlassõdurit. Prantsusmaa on teatanud, et nende panuseks on 300 kaitseväelasega üksus, mille relvastuses on tankid Leclerc ja jalaväe lahingumasinad VBCI, aga ka soomukid VAB. Ühendkuningriik on teatanud, et nende panuseks lahingugruppi on 800 kaitseväelasega soomusüksus, mille relvastuses on muuhulgas tankid Challenger 2 ja jalaväe lahingumasinad Warrior, aga liikursuurtükid AS90 ja soomukid.
NATO 28 liitlasriigi juhid otsustasid möödunud juunis Varssavi tippkohtumisel muutunud julgeolekukeskkonna tõttu paigutada NATO pataljonide lahingugrupid Eestisse, Lätisse, Leetu ja Poola.
Eestis paiknema hakkava NATO lahingugrupi juhtriigiks on Ühendkuningriik, panustavateks riikideks on Prantsusmaa ja Taani.