Uuring: pagulashirm on Eestis kadunud (9)

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Migratsioonisurve Euroopale pole vähenenud.
Migratsioonisurve Euroopale pole vähenenud. Foto: Roberta Atanovski/AFP

Värskest uuringust selgus, et kui aasta tagasi  pidas pagulasi ühiskondlikult kõige olulisemaks probleemiks 23 protsenti vastajatest, siis praegu peab seda probleemiks vaid kaks protsenti.

«Aasta tagasi pidasid Eesti kodanikud pagulasi kõige olulisemaks probleemiks ühiskonnas, nüüd on see teema inimeste hinnangul tähtsust oluliselt kaotanud,» rääkis Ühiskonnauuringute Instituudi analüütik Peeter Espak. Espaki sõnul on kindlasti sellele oluline mõju meedial: kui siis oli pagulasteema negatiivse fooniga uudistes peaaegu iga päev, siis peale Euroopa Liidu lepingut Türgiga on teema uudistes tähtsuse minetanud.

 «Kuigi inimeste tajutud ühiskondlike probleemide seas on pagulaste teema langenud tagaplaanile, siis ei tähenda see, et ilmtingimata oleks antud küsimuses vastajad märkimisväärselt liberaalsemaks muutunud,» sõnas Espak.

Kui inimestelt küsiti, kui palju oleks Eestile jõukohane ühes aastas pagulasi vastu võtta, siis keskmiselt pakuti 20 pagulast, samas aasta tagasi hinnati jõukohaseks arvuks 30 pagulast aastas. Seega siia saabuvate pagulaste arvu osas on inimeste seisukoht muutunud pigem rangemaks.

 Mõnevõrra väiksem on aga nende inimeste osakaal, kelle arvates oleks Eestile aastas jõukohane vastu võtta 0 pagulast. 2016. aastal oli selliselt vastanuid 23 protsenti, kuid 2017. aastal on sellisel seisukohal 18 protsenti vastajatest.

Inimeste kergelt leebemat suhtumist näitab ka küsimus: «Mil määral peaks Eesti riik lubama erinevast kultuuriruumist pärit inimestel siia elama tulla?» 2016. aasta uuringus arvas 73 protsenti, et võiks lubada väga vähestel või üldse mitte lubada, viimases uuringus aga oli selliselt vastanute osakaal 68 protsenti.

Endiselt soosivad inimesed immigratsiooni samast kultuuriruumist. 2016. aastal arvas 73 protsenti vastajatest, et samast kultuuriruumist võiks lubada siia tulla paljudel või piiratud arvul, ehk pigem lubada. 2017. aasta uuringu põhjal on pigem samast kultuuriruumist sisserändajate suhtes positiivselt meelestatud 80 protsenti vastanutest.

«Kokkuvõttes võiks immigratsiooni puudutavate küsimuste osas öelda, et ilmselt on inimeste seas kahanenud hirm, et Eestit ähvardab massiimmigratsioon,» lisas Espak. «Kuna pagulaste teema ei ole ka meedias enam nii aktuaalne, siis on see üheks võimalikuks selgituseks, miks viimaste uuringute põhjal on EKRE toetus langenud. Kui 2016. aasta väärtushinnangute uuringus oli EKRE toetus 12 protsenti, siis aasta hiljem 9 protsenti».

 Uuringu viis läbi 2017. aasta jaanuaris Turu-uuringute AS ning kokku vastas küsimustele 795 18-aastast ja vanemat Eesti kodanikku.

Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles