Kui alates 2012. aastast oleme saanud rõõmu tunda selle üle, et aasta-aastalt on liikluses üha vähem inimesi hukkunud, siis mullu tegi hukkunute arv üle mitme aasta taas väikese tõusu.
Graafik: Eesti liikluse kõige eluohtlikum päev ei olegi nädalavahetusel (4)
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
22. märts 2017, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mullu juhtus Eestis kokku 1459 kannatanuga liiklusõnnetust. Neis õnnetustes hukkus 71 ja sai viga 1821 inimest. Viimase viie aasta jooksul on vigastatute arv aasta-aastalt kasvanud.
«See teeb meid ettevaatlikuks,» tunnistas maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits täna ajakirjanikele mullust liiklusaastat kokku võttes. Kõige sagedamini sattusid möödunud aastal liiklusõnnetustesse 18- kuni 25-aastased noored.
Liikluses hukkunute arv kasvas mullu varasemaga võrreldes - 2015. aastal hukkus liikluses 67 ja 2016. aastal 71 inimest. Samas toonitas Ernits, et selle pealt ei maksa suuri järeldusi teha, kuna viimastel aastatel on hukkunute arv alati langenud ja trendi jätkumist samas tempos loota ei olegi ilmselt realistlik.
Kõige vähem õnnetusi pühapäeviti
«Oktoober oli tavatult halb kuu,» sõnas Ernits. Tõepoolest, mullu oktoobris hukkus liikluses 12 inimest (neist kolm ühes õnnetuses), seni on kõige traagilisem oktoober olnud kaheksa hukkunuga. Samas näiteks augustis hukkus kaks inimest.
Nädalapäevade võrdluses oli kõige vähem kannatanutega liiklusõnnetusi pühapäeviti. Kõige rohkem õnnetusi juhtus mullu aga näiteks teisipäeval. Kui aga vaadata hukkunute arvu nädalapäeviti, siis pühapäeval hukkus mullu 13, teisipäeval ja laupäeval 12 inimest.
Ernitsa sõnul näitab statistika, et liiklusõnnetuste rohkuse koha pealt on probleem ennekõike nelja suurema linnaga ja neid ümbritsevate maakondadega - Harjumaa, Ida-Virumaa, Tartumaa ja Pärnumaa.
2016. aasta lõpu seisuga moodustavad linnatänavad vaid 11 protsenti kogu Eesti teedevõrgust, samas juhtus just nendel pool kõikidest 2016. aasta inimkannatanutega liiklusõnnetustest.
Suurem osa õnnetusi suurtes linnades
Nii juhtus 62 protsenti kõigist hukkunutega õnnetustest kas Tallinnas, Narvas, Tartus, Pärnus või neid ümbritsevates maakondades. Vigastatutega liiklusõnnetuste osas on see protsent koguni 75.
Samas tasub märkida, et paljud vigastatutega õnnetused on ka bussis-trollis-trammis kukkumised. Sellised õnnetused on võrreldes viie aasta taguse ajaga kahekordistunud. Kui 2012. aastal sai sellisel moel viga 59, siis mullu juba 127 inimest.
Kuidas neis neljas piirkonnas siis pilti paremaks saada? Maanteeameti liiklusohutuse osakonna juhataja Erik Ernits nendib, et selles statistikas annavad suuresti tooni jalakäijatega juhtunud liiklusõnnetused asulates sees.
«Mõjutamiseks on kaks viisi: muudame liikluskeskkonna selliseks, et autojuhid ei saaks kiirust ületada, sest kiirus mängib väga suurt rolli, ja teiseks peavad jalakäijad käituma iseendale ohutult,» rääkis ta Postimehele.
Ehkki saaks ka taristut ehitada juba nii, et tekiks vähem ohtlikke olukordi, on see tema hinnangul liialt aeganõudev. Vaja on kiiremaid lahendusi.
Tallinna kesklinna kiiruseks 30 km/h?
Tallinnas hukkus mullu üheksa ja oluliselt suuremas Helsingis vaid kaks inimest. Ernitsa sõnul peitub võtmekoht selles, et Helsingis on suurtes piirkondades linnas liikumise kiirus 30-40 km/h.
«Me teame teoorias seda, et kui sõiduki kiirus on umbes 30 km/h, siis väga suur osa jalakäijast jääb sellisel juhul kokkupõrkes ellu. Rääkimata siis sõidukite omavahelisest kokkupõrkest.»
Ernitsa sõnul võiks ka Tallinnas mõnes kohas kaaluda kiirusepiirangu alandamist. See aga, millistes piirkondades täpselt, on juba diskussiooni koht. «Kesklinna piirkonnas võiks minu arvates küll kiirusepiirang olla 40 km/h, kui mitte isegi 30 km/h,» ütles ta.