/nginx/o/2016/12/12/6165487t1h9dfe.jpg)
Eesti Kohtunike Ühing teatab avalikus pöördumises, et peab lubamatuks parlamendiliikme isiklikke rünnakuid kohtunike vastu. See kahjustab kohtunike hinnangul võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning kohtuvõimu autoriteeti.
Kohtunikud tegid Helme sõnavõtu kohta ühispöördumise (21)
24. märts 2017, 14:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtunike ühing taunib 20. märtsil riigikogu istungil arupärimise «Samast soost isikute abielu kandmise kohta rahvastikuregistrisse» arutelu käigus riigikogu saadiku Martin Helme ja teiste arupärijate seisukohtades väljenduvat suhtumist.
«Igaühe õigus õiglasele kohtulikule arutamisele sõltumatus ja erapooletus kohtus on kõige tõhusamalt tagatud siis, kui asja otsustav kohtunik on kaitstud igasuguste rünnete eest, mis on suunatud kohtuniku isiku vastu, kuid tulenevad kohtuniku kutsetööst,» kirjutavad kohtunikud.
Kirjale on alla kirjutanud kohtunike ühingu juhatuse liikmed, kohtunikud Peeter Pällin, Jüri Ilvest, Henn Jõks, Heli Käpp, Imbi Sidok-Toomsalu, Ingeri Tamm, Leanika Tamm ja Anu Uritam.
Kohtunikud leiavad, et iga inimese õigus õiglasele kohtulikule arutamisele hõlmab ka õigust nõuda ja eeldada, et kõiki pädevate kohtute tehtud jõustunud otsuseid täidetakse. Rahvaesindaja üleskutse mitte täita jõustunud otsuseid ohustab ilmselgelt õigusriigi toimimist.
«Rõhutame, et kohtuotsuste põhjendustega võib mitte nõustuda ja neile vastu vaielda ning kahtlemata võivad seda teha ka riigikogu liikmed, kuid see ei tohi kasvada otsuse teinud kohtunike isiklikuks ründamiseks,» kirjutavad kohtunikud.
Riigikogu liikmete kriitika kohtuotsuste suhtes ei ohusta kohtunike hinnangul õigusriikluse, võimude lahususe ja kohtuvõimu sõltumatuse põhimõtteid. Küll aga on kohtunike arvates ohtlikud parlamendi kõnetoolist esitatud nõuded võtta kohtunikud vastutusele selle eest, et nad täitsid oma ametiülesandeid, mõistes õigust oma südametunnistuse järgi kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega.
«Kui kohtunike tegevuse seaduslikkus tekitab mingeid kahtlusi, tuleb neid kontrollida kehtestatud menetlusreeglite kohaselt kõrgema astme kohtus. Ka kohtuotsuste sisulise õiguspärasuse kontrollimiseks on olemas asjakohane menetluskord,» seisab ühingu teates.
«Avaldame lootust, et jõustunud kohtulahendite kriitika jääb edaspidi elementaarse viisakuse ja argumenteeritud arutelu piiridesse,» lisavad kohtunikud.